Essimenne Mosesse Ramat
moöka kui tulle-leek, mis senna
ja tenna ennast pöris, et
nemmad piddid sedda ello-pu
teed hoidma.
4.
Peatük.
Kaini ja Abeli sündimine ja
ohwerdaminne. Kain tappab
Abelit ärra; temma nuhtlus ja
sugguwössa.
1.
Ja Adam sai omma naese
Ewaga ühte, ja se sai käima
peäle ja töi Kainit ilmale, ja
ütles: Ma ollen sedda meest
sanud, sedda kes Jehowa on.
2.
Ja temma töi ta ilmale
temma wenda Abelit; ja Abel olli
puddo-lojuste karjane, agga Kain
olli pöllo-mees.
3.
Ja se sündis pärrast mitto
päwa, et Kain Jehowale roa-
ohwri töi ma-wiljast,
4.
Ja Abel se töi ka omma
puddo-lojuste essimessest
suggust ja nende raswast, ja
Jehowa watis ¤ Abeli peäle ja
temma roa-ohwri peäle.
5.
Agga Kaini peäle ja temma
roa-ohwri peäle ei waatnud Ta
mitte. Siis süttis Kaini wihha
wägga pöllema ja langes ärra
silmist.
6.
Ja Jehowa ütles Kaini wasto:
Miks süttib so wihha pöllema? ja
miks sa nenda silmist
ärralangenud?
7.
Eks se olle nenda? kui sa
head teed, siis saad sa andeks;
agga kui sa ei te head, siis
maggab pat ukse ees, ja temma
himmo käib so peäl, agga sinna
pead temma ülle wallitsema.
8.
Ja Kain räkis omma wenna
Abeliga; ja se sündis, kui
nemmad wäljal ollid, siis kippus
Kain omma wenna Abeli peäle,
ja tappis tedda ärra.
9.
Ja Jehowa ütles Kaini wasto:
Kus on so wend Abel? ja ta
ütles ei ma tea; ollen minna
omma wenna hoidja?
10.
Ja Temma ütles: Mis sa
olled teinud? sinno wenna werre
¤ heäl kissendab minno pole Ma
peält.
11.
Agga nüüd, ärranetud olled
sinna, sinna isse siit Ma peält,
mis omma suud lahti teinud so
wenna werd sinno käest
wastowöttes.
12.
Kui sa harrid maad, siis ei
pea ta sulle omma rammo mitte