Teine Aia Ramat
1003 
2.
Ja ta satis woörad altarid ja
körged paigad ärra, ja murdis
ebbausso- sambad katki ja
raius ied ärra,
3.
Ja ütles Juda-rahwa wasto,
et nemmad piddid Jehowat
om~a wannematte Jum~alat
noudma ja teggema
kässoöppetusse ja käskude
järrele.
4.
Ja ta satis keikist Juda
liñnadest ärra körged paigad ja
päikesse kuiud, ja sel
kunningrigil olli rahholinne assi
temma al.
5.
Ja ta ehhitas tuggewad
liñnad Juda-male, sest seäl
maal olli rahholinne assi ja
ühtegi södda ei olnud ta wasto
neil aastail, sest Jehowa andis
temmale hingada.
6.
Ja ta ütles Judale:
Ehhitagem need liñnad ülles ja
tehkem mürid senna ümber ja
tornid, wärrawad ja pomid, ni
kaua kui se Ma weel meie ees
on, sest meie olleme Jehowat
omma Jum~alat noudnud, meie
olleme tedda noudnud ja
temma on meile añud hingada
ümberkaudo; ja nemmad
ehhitasid, ja se läks neile
korda.
7.
Ja Asal olli söddawäggi, mis
kilbid ja pigid kandis, Judast
kolmsadda tuhhat, ja
Penjaminist, kes kilpi kandsid ja
ammo woisid üllestombada,
kakssadda ja kahheksaküm~end
tuhhat, keik need ollid
wäggewad wahwad mehhed.
8.
Ja nende wasto läks Sera
se Moramees ühhe wäega, mis
tuhhat kord tuhhat, ja kolme
saa söa wankriga, ja tulli
Maresani.
9.
Ja Asa läks temma wasto,
ja nemmad seädsid taplust
Sewata orgus Maresa jures.
10.
Ja Asa hüdis Jehowa
omma Jummala pole ja ütles:
Jehowa se ep olle middagi
sinno ees, et sa aitad sedda,
kel ep olle rammo, selle wasto,
kel paljo on; aita meid Jehowa
meie Jummal, sest sinno peäle
toetame meie ennast ja sinno
nimmel olleme tulnud selle
hulga wasto: sinna olled
Jehowa meie Jummal, ärgo
sago sant innimenne joudo
sinno wasto.
11.
Ja Jehowa löi need
Moramehhed mahha Asa eest
ja Juda eest, ja need
Moramehhed pöggenesid ärra.