Teine Aia Ramat
1005 
liñnadest, mis ta Ewraimi
mäggiselt maalt olli kätte
sanud, ja uendas Jehowa
altari, mis Jehowa eestkoia ees
olli.
9.
Ja ta koggus keik Juda- ja
Penjamini-rahwast ja need
woörad, kes nende jures
Ewraimist ja Manassest ja
Simeonist, sest paljo Israeli
seast heitsid ennast temma
pole, kui nemmad näggid, et
Jehowa ta Jummal temmaga
olli.
10.
Ja nemmad koggusid
Jerusalemma kolmandamal
kuul, Asa kunningrigi
wieteistkümnemal aastal.
11.
Ja ohwerdasid Jehowale
sel päwal sest sagist, mis
nemmad ollid tonud,
seitsesadda weist ja
seitsetuhhat puddolojust.
12.
Ja nemmad tullid se
seädusse alla, et nemmad
Jehowat omma wannematte
Jummalat piddid noudma
keigest ommast süddamest ja
keigest ommast hingest.
13.
Ja kes ial Jehowat Israeli
Jummalat mitte ei piddand
noudma, tedda piddi surma
pandama, ni hästi wähhemad
kui suremad, ni hästi mehhed
kui naesed.
14.
Ja nemmad wandusid
Jehowale sure heälega ja
öiskamissega, ja trumpetidega
ja passunattega.
15.
Ja keik Juda-rahwas olli
römus se wande pärrast, sest
nemmad ollid wandunud
keigest ommast süddamest, ja
otsisid tedda keige omma hea
melega, ja ta andis ennast
neist leida, ja Jehowa andis
neile hingada seält
ümberkaudo.
16.
Ja kunningas Asa wöttis ka
omma emma- emma Maaka
käest wallitsust ärra, et ta
ühhe hirmsa kuio olli teinud ie
jure; ja Asa kautas temma
hirmsa kuio ärra, ja teggi
peneks ja pölletas sedda ärra
Kidroni jöe äres.
17.
Agga need körged paigad
ei saand mitte ärra Israeli
seast, ommeti olli Asa südda
heakohtlane keige ta ello aia.
18.
Ja ta wiis, mis temma issa
olli pühhitsenud ja mis
temmast pühhitsetud, Jum~ala
kotta, höbbedat ja kulda ja
muud riistad.
19.
Ja södda ep olnud mitte