Teine Aia Ramat
1014 
sinno käes on rammo ja wäggi,
ja ükski ei woi sinno wasto
seista.
7.
Eks sinna meie Jummal olle
sellesinnatse Ma rahwast omma
Israeli rahwa eest ärraaianud,
ja sedda annud iggaweste
omma söbra Abraami suggule?
8.
Ja nemmad on seäl ellanud
ja sulle siñna ehhitanud ühhe
pühha hone sinno nimmele ja
üttelnud:
9.
Kui meie peäle tulleb
önnetus, moök, mu nuhtlus ja
katk ja nälg, siis tahhame meie
seista siin koia ees ja sinno
ees, sest so nimmi on siin
koias; ja meie tahhame
kissendada so pole ommast
kitsikussest, siis wötta kuulda
ja abbi sata.
10.
Ja nüüd wata, Ammoni ja
Moabi lapsed, ja Seiri mäggise
Ma rahwas, kenne maalt sa ei
lasknud Israeli läbbikäia, kui
nemmad Egiptusse maalt tullid;
sest nemmad läksid neist
möda, ja ei kautand neid mitte
ärra.
11.
Ja wata, needsammad
makswad meie kätte, et
nemmad tullewad meid
wäljaaiama sinno pärris-maalt,
mis sa meile annud pärrida.
12.
Meie Jummal, eks sa tahha
nende peäle kohhut moista?
sest meie sees ep olle rammo
selle sure hulga wasto, mis
meie peäle tulleb, ja meie ei
tea mitte, mis meie peame
teggema, agga sinno peäle
watawad meie silmad.
13.
Ja keik Juda olli seismas
Jehowa ees, ka nende
wäetimad lapsed, nende
naesed ja nende lapsed.
14.
Ja Jaasieli peäle, kes
Asawi lastest, Lewiti Matanja
poia Jeieli poia Penaja poia
Sekarja poeg olli, temma peäle
tulli Jehowa Waim kesk
koggodusse sees.
15.
Ja ta ütles: Pange tähhele
keik Juda ja Jerusalemma
rahwas ja kunningas Josawat,
nenda ütleb Jehowa teile: Ärge
teie kartke ja ärge ehmatage
mitte ärra selle sure hulga
pärrast, sest se polle teie, waid
Jummala taplus.
16.
Hom~e minge alla nende
wasto; wata, nemmad on
üllestullemas siñna, kust Sitsist
üllesminnakse, ja teie sate
nende wasto orro otsas, mis
Jerueli körwe ees.