Teine Aia Ramat
1049 
34.
Peatük.
Josia püab kurjad rahwa ello-
wisid parrandada.
1.
Josia olli kahheksa aastat
wanna, kui ta kunningaks sai,
ja wallitses ühhe aasta
neljatkümmend Jerusalemmas.
2.
Ja ta teggi, mis öige
Jehowa silma ees ja käis
omma issa Taweti tede peäl, ja
ei lahkund mitte ärra ei
parremat egga pahhemat kät.
3.
Ja temma wallitsusse
kahheksamal aastal, kui ta
alles noormees olli, hakkas ta
omma issa Taweti Jummalat
noudma, ja kahheteistkümnemal
aastal hakkas ta Juda ja
Jerusalemma puhhastama neist
körgist paikust ja itest ja
nikkertud ja wallatud kuiudest.
4.
Ja nemmad piddid ta silma
ees Paalide altarid
mahhakiskuma, ja need
päikesse kuiud, mis üllewal
nende peäl ollid, raius ta
mahha, ja need ied ja
nikkertud ja wallatud kuiud
murdis ta mahha ja teggi neid
peneks ja külwas nende
haudade peäle, kes neile ollid
ohwerdanud.
5.
Ja nende preestride luud
pölletas ta ärra nende altaride
peäl, ja puhhastas Juda ja
Jerusalemma,
6.
Ja Manasse ja Ewraimi ja
Simeoni liñnades Nawtalist
sadik nende paljaks tehtud
paikus seäl ümberkaudo.
7.
Ta kiskus ka mahha altarid,
ja ied, ja nikkertud kuiud
toukas ta peneks, ja keik
päikesse kuiud raius ta mahha
keige Israeli maal, ja läks
taggasi Jerusalemma.
8.
Ja temma wallitsusse
kahheksateistkümnemal aastal,
kui ta sedda maad ja sedda
kodda sai puhhastanud, siis
läkkitas ta Sawani Asalja poia,
ja Maaseja linna üllema ja
Joahi Joahasi poia se üllema
nouandja, Jehowa om~a
Jummala kodda kohhendama.
9.
Ja nemmad tullid üllema
preestri Ilkia jure ja andsid
sedda rahha, mis Jummala
kotta olli todud, mis need
Lewitid, kes läwwe-hoidjad,
koggunud Manasse ja Ewraimi
ja keige mu Israeli ja keige
Juda ja Penjamini rahwa käest,
kui nemmad said Jerusalemma