Teine Aia Ramat
1051 
poega Abdonit ja kirjotajat
Sawanit ja Asaja kunninga
sullast, ja ütles:
21.
Minge, küssige Jehowat
minno eest ja nende eest, kes
Israelist ja Judast on üllejänud,
se ramato sannade pärrast,
mis leitud; sest Jehowa tulline
wihha on suur, mis meie peäle
on wäljawallatud, sepärrast et
meie wannemad mitte ei olle
piddanud Jehowa sanna, egga
teinud keik sedda möda, mis
sesse ramatusse ülleskirjotud.
22.
Ja Ilkia läks nendega, kes
kunninga polest, prohweti Ulda
jure, kes olli Asra poia Tokeati
poia Sallumi selle riette hoidja
naene (ja ta ellas
Jerusalemmas teises liñna jaus)
ja nemmad rääksid nenda
temma wasto.
23.
Ja ta ütles neile: Nenda
ütleb Jehowa Israeli Jummal,
üttelge selle mehhele, kes teid
mo jure läkkitanud.
24.
Nenda ütleb Jehowa: Wata,
minna tahhan kurja sata
sesinnatse paiga peäle ja
temma rahwa peäle, keik neid
sajatamissi möda, mis se
ramatusse on ülleskirjotud, mis
nemmad Juda kunninga ette
luggenud.
25.
Se eest, et nemmad mind
on mahhajätnud ja teiste
jummalattele suitsetanud, et
nemmad mind ärritanud keik
omma kätte töga; peab ka mo
tulline wihha sama
wäljawallatud sesinnatse paiga
peäle, ja ei pea mitte
ärrakustuma.
26.
Agga Juda kunninga wasto,
kes teid on läkkitand Jehowat
küssima, selle wasto üttelge
nenda: Nenda ütleb Jehowa
Israeli Jummal neist sannust,
mis sa kuulnud;
27.
Sepärrast et so südda on
pehmeks lönud ja olled ennast
Jummala ees allandanud, kui
sa kuulsid temma sannad
sesinnatse paiga wasto ja ta
rahwa wasto; ja olled ennast
allandanud mo ees ja ommad
rided löhki kärristand ja mo
ees nutnud: siis ollen minna
sind ka kuulnud, ütleb Jehowa.
28.
Wata, ma tahhan sind
ärrakorristada so wannematte
jure, ja sa pead omma hauda
rahho sees sama korristud, et
so silmad ei pea nähha sama
keik sedda kurja, mis minna
sesinnatse paiga ja selle rahwa