Neemia Ramat
1082 
2.
Siis tulli Anani üks minno
wendadest, temma ja muud
mehhed Juda-maalt; ja ma
küssisin neilt nende Judide
pärrast, mis ärra peäsnud, kes
wangidest jällejänud, ja
Jerusalemma pärrast.
3.
Ja nemmad ütlesid mulle:
need jällejänud, kes wangidest
jällejänud, on seäl Juda- rikis
sures önnetusses ja teotusses,
ja Jerusalemma mürid on alles
löhki ja ta wärrawad tullega
ärrapölletud.
4.
Ja se sündis, kui ma need
sannad kuulsin, istusin ma
mahha ja nutsin ja leinasin
mitto päwa, ja ollin paastumas
ja pallumas taewa Jummala
ees.
5.
Ja ma ütlesin: Oh Jehowa
taewa Jummal, suur Jummal ja
kes kartusse wäärt, kes peab
seädust ja heldust neile, kes
tedda armastawad ja temma
kässud piddawad.
6.
Olgo, pallun ma, so körw
tähhele pannemas ja so silmad
lahti om~a sullase palwe
kuulda, mis ma nüüd ööd ja
päwad sinno ees Israeli laste
so sullaste pärrast pallun, ja
tunnistan ülles Israeli laste
pattud, mis meie so wasto
olleme teinud; minnagi ja mo
issa suggu olleme patto teinud.
7.
Meie olleme wägga pahhaste
teinud so wasto, ep olle mitte
neid käskusid ja seädmissi ja
kohtoseädussi piddanud, mis
sa Mosest omma sullast olled
käsknud.
8.
Ma pallun, tulleta ennese
mele se sanna, mis sa Mosest
omma sullast olled käsknud ja
üttelnud: Kui teie wallatust tete,
siis pillan minna teid laiale
mitme rahwa sekka.
9.
Agga kui teie mo pole
pörate ja mo kässud peate ja
nende järrele tete: kui teie
olleksite ka taewa otsa
ärralükkatud, siis tahhan ma
neid seält kogguda ja neid
siñna paika wia, mis ma ollen
ärrawallitsend, et ma pannin
omma nimmi senna ellama.
10.
Ja need on so sullased ja
so rahwas, kedda sa olled
omma sure rammoga ja om~a
wäggewa käega lunnastanud.
11.
Oh ISsand! olgo so körw,
pallun ma, tähhele pannemas
omma sullase palwe ja omma
sullaste palwe, kes heal melel
sinno nimme kartwad, ja lasse