Neemia Ramat
1084 
et ta mulle puid annab selle
sure koia wärrawatte katteks,
mis Jum~ala koia tarwis ja
liñna müri tarwis ja selle koia
tarwis, kus ma pean sisse
sama; ja kunningas andis mulle
sedda mo Jum~ala käe läbbi,
mis hea olli minno ülle.
9.
Ja ma tullin Mawallitseja
jure, kes teile pool jöe, ja
andsin kunninga ramatud
nende kätte; ja kunningas olli
minnoga läkkitanud
wäepealikkud ja rüütlid.
10.
Kui Sanballat Oronimees ja
Tobia kunninga tener
Ammonimees sedda kuulsid:
siis sai nende meel wägga
pahhaks, et üks innime olli
tulnud, head otsima Israeli
lastele.
11.
Ja ma sain Jerusalemma ja
jäin senna kolm päwa.
12.
Ja ma tousin öse ülles,
minna ja monned mehhed
minnoga, ja ma ei räkind ei
ühhelegi innimessele ülles, mis
mo Jummal mo süddame sisse
olli annud, Jerusalemmaga
tehha; ja muud lojust ei olnud
moga, kui agga se lojus, kelle
selgas ma söitsin.
13.
Ja ma läksin öse
orrowärrawast wälja lendwamao
kaewo pole, ja sittawärrawa
jure; ja ma waatsin
Jerusalemma mürid ärra, mis
alles löhki ollid, ja ta
wärrawad, mis tullega
ärrapölletud.
14.
Ja seält läksin ma
kaewowärrawa pole ja kunninga
tigi pole; agga mo lojuksel ep
olnud maad minno al seält
möda miñna.
15.
Ja nenda läksin ma öse
jöe äre ülles ja waatsin müri
ärra, ja tullin jälle
orrowärrawast sisse, ja nenda
sain ma taggasi.
16.
Ja üllemad ei teädnud
mitte, kuhho ma läksin ja mis
minna teggin; sest minna es
olle täñnini sedda üllesräkind
ei Judidele egga preestridele,
ei suurtsuggu rahwale egga
üllemattele, egga mu rahwale,
kes tööd teggi.
17.
Siis ütlesin ma neile: Teie
näte sedda önnetust, kus meie
sees olleme, et Jerusalem on
paljaks tehtud, ja ta wärrawad
tullega ärrapölletud: läkki ja
ehhitagem Jerusalemma müri,
et meie ennam ei jä teotud.
18.
Ja ma rääksin neile ülles