Neemia Ramat
1102 
kässud ja seädmissed ja
kässoöppetust omma sullase
Mosesse läbbi.
15.
Ja taewast andsid sa neile
nende nälja pärrast leiba, ja
kaljust ¤ saatsid sa neile wet
wälja nende janno pärrast, ja
ütlesid neile, et nemmad piddid
tullema se Ma pärrima, mis
pärrast sa olled omma kät
wandudes üllestöstnud, et sa
neile sedda piddid andma.
16.
Ja nemmad ja meie
wannemad ollid uhked, ja
läksid kange-kaelseks ja ei
kuulnud mitte so käskusid.
17.
Ja nemmad törkusid
kuuldes ja ei tulletand sinno
immelikkuid asjo mitte mele,
mis sa neile teinud, ja nemmad
läksid kangekaelseks, ja ommas
wastopannemisses töstsid
nemmad ennesele pealikko, et
nemmad piddid taggasi
minnema omma orja-pölwe:
agga sinna olled Jummal kes
paljo andeks annab, üks
armolinne ja hallastaja, pitka
melega ja rikkas heldussest, ja
ei jätnud neid mitte mahha.
18.
Ja et nemmad kül
ennestele ühhe wallatud
wassika teggid, ja ütlesid: Se
on sinno Jummal, kes sind
Egiptussest on üllestonud; ja
teggid sured laimamissed:
19.
Et sinna siiski ei jätnud
neid körbe mahha omma sure
hallastusse pärrast: pilwe-
sammas ei lahkund neist mitte
ärra päwa aial, neid tee peäle
juhhatamast, egga tulle
sammas öse, neile walget
teggemast seäl tee peäl, mis
nem~ad käisid.
20.
Ja sa andsid neile omma
hea waimo neid targaks tehha,
ja omma manna ei keelnud sa
neid mitte sömast, ja wet
andsid sa neile nende janno
tarwis.
21.
Ja nellikümmend aastat
toitsid sa neid körbes, neil
polnud pudo ei ühhestki asjast:
nende rided ei saand wannaks,
egga nende jallad paisend.
22.
Ja sa andsid nende kätte
kunningrigid ja paljo rahwast, ja
jaggasid neile keik Ma nurgad
ärra, et nemmad Sihoni maad
ja Esboni kunninga maad ja
Ogi Pasani kunninga maad
pärrisid.
23.
Ja nende lapsi andsid sa
neile ni paljo kui taewa tähhed,
ja wisid neid siñna male, kuhho