Estri Ramat
1122 
seas keige so kunningrigi rikide
sees: ja nende kässud on teist
wisi kui keige mu rahwa, ja
nemmad ei te mitte kunninga
käskude järrele: sepärrast ep
olle sest kunningalle kasso
neid ellusse jätta.
9.
Kui se kunninga melest hea
on, siis kässi kirjotada, et neid
peab ärrahukkama, siis tahhan
ma kümme tuhhat talenti
höbbedat wagida nende kätte,
kes need asjad aiawad, et
nemmad sedda wiwad kunninga
warranduste sekka.
10.
Siis wöttis kunningas omma
sörmust ärra omma käe peält,
ja andis sedda Amanile Medata
poiale Agagi soust, Judide
waenlasele.
11.
Ja kunningas ütles Amanile:
Se höbbe olgo sulle antud, ja
se rahwas, et sa temmaga
teed, mis so melest hea on.
12.
Siis said kunninga kirjotajad
kutsutud kolmeteistkümnemal
essimesse ku päwal, ja sai
kirjotud keik sedda möda, kui
Aman käskis kunninga
üllematte würstide ja
Mawallitsejatte kätte, mis igga
rigi ülle, ja igga rahwa würstide
kätte igga rigi sees temma
kirja järrele ja igga rahwale
temma kele järrele: kunninga
Ahaswerusse nimmel sai se
kirjotud ja kunninga sörmukse
pitseriga kinnipandud.
13.
Ja need ramatud lähhätati
jooksjatte Käskudega keikide
kunninga rikide sisse, et
nemmad piddid ärrakautama,
ärratapma ja ärrahukkama keik
Judid, nihästi nored kui
wannad mehhed, nihästi
wäetimad lapsed kui naesed
ühhel päwal,
kolmeteistkümnemal
kahheteistkümnema ku päwal,
se on Adari ku; ja et nende
warra piddi sama ärrarisutud.
14.
Se ramat käis lühhidelt
sedda wisi, et üks käsk igga
rigi sees olli antud awwalikkult
keige rahwale, et nemmad sel
päwal piddid walmis ollema.
15.
Need jooksjad läksid wälja
ja teggid joudo kunninga sanna
peäle; ja kui se käsk kulutati
Susani linnas, siis istusid
kunningas ja Aman ja jöid,
agga Susani lin olli seggane.
4.
Peatük.
Judide ülleüldne kaebdus: