Iobi Ramat
1139 
temma puhte aial näikse,
pimmedaks: ootko ta walget, ja
ärgo sago ta mitte, ja ärgo
sago ta koido-pire nähha.
10.
Sepärrast et ta ei olle mo
emma ihho uksesid
kinnipannud, et ta sedda
waewa olleks mo silma eest
warjule pannud.
11.
Mikspärrast ei olle ma
lapse-kotta ärrasurnud? miks ei
olle ma hinge heitnud, kui ma
ihhust wäljatullin?
12.
Mikspärrast joudsid pölwed
mo ette, ja mis tarwis ollid
rinnad? et ma piddin im~ema.
13.
Sest nüüd maggaksin ma
maas ja seisaksin rahho: ma
maggaksin, siis olleks mul
hingaminne,
14.
Kunningattega ja ma-ilma
nou-andjattega, kes paljaks
tehtud kohhad ennestele
üllesehhitasid;
15.
Ehk würstidega, kennel
kulda on, kes ommad koiad
höbbedaga täitwad.
16.
Ehk et ma teps ei olleks
kui enneaegne lomoke, mis
mahhapandud, otsekui need
nored lapsed, mis ei saand
walget nähja.
17.
Senna jätwad öälad tülli
teggemist mahha, ja seäl
hingawad, kes kange tö läbbi
rammaks läinud.
18.
Need, kedda kinnipeti, on
hopis seäl rahhul, nemmad ei
sa kuulda sundia seält.
19.
Pissokessed ja sured on
seäl ühhesuggused, ja sullane
on ommast issandast lahti.
20.
Mikspärrast antakse
waewalissele walgust, ja ello
neile, kelle hinges kibbedus on?
21.
Kes surma ootwad, ja
sedda polle mitte, ja kes sedda
ülles kaewaksid enneminne kui
mahhapandud warrandussed.
22.
Kes üpres wägga
römustawad, kel römustus on,
kui nemmad hauda leidwad.
23.
Miks antakse ello selle
mehhele, kelle te on warjul, ja
kelle ümber Jummal willetsusse
aeda teinud.
24.
Sest mo öhkaminne tulleb,
enne kui ma leiba wöttan, ja
mo oigamissed wolawad kui
wessi.
25.
Sest ma tundsin suurt
hirmo, ja se on ka mo kätte
tulnud, ja mis ma kartsin, se
on mulle sanud.
26.
Mul ei olnud weel mitte
waikist egga rahhulist asja,