Iobi Ramat
1142 
13.
Kes targad kinniwöttab
nende kawwalusse sees, et
sallalikkude nou lähhäb ülle
Pea ülle kaela.
14.
Et nemmad päwa aeges
tullewad pimmedusse wasto, ja
louna aial kässikaudo katsuwad
otsego öse.
15.
Nenda peästab ta sedda
waest moögast ja nende suust,
ja selle wäggewa käest:
16.
Siis on alwal otus, ja
köwwer meel peab omma suud
kinnipiddama.
17.
Wata, wägga önnis on se
innimenne, kedda Jummal
nomib; sepärrast ärra pölga
mitte selle Keigewäggewama
karristust.
18.
Sest temma sadab wallo,
agga seub hawad kinni; ta
peksab waeseks, agga temma
käed parrandawad.
19.
Kue ahhastusse seest
peästab ta sind ärra, ja kui
seitsmes kä, ei pea ei middagi
kurja sinnusse puutma.
20.
Nälgas lunnastab ta sind
surmast, ja söas moöga käest.
21.
Kelepeksmisse eest pead
sa sama eest ärrapuggeda, ja
mitte ärraraiskamist kartma, kui
se tulleb.
22.
Ärraraiskamisse ja tühjal
aial woid sa naerda, ja sinna
ei karda siis mets-ellajaid.
23.
Sest sul on ka rahho
seädus kiwwidega wäljal, ja
metsalistel on rahho sinnoga.
24.
Siis saad sa tunda, et so
maias on rahho; kui sa omma
ello-asseme järrele watad, siis
ei te sa mitte patto.
25.
Ja saad teäta, et so suggu
paljo on, ja so sugguwössa kui
rohhi Ma peäl.
26.
Sa lähhäd wägga ellatand
hauda, otsego nabra
üllestehhakse ommal aial.
27.
Wata, sedda olleme meie
järrele urinud, nenda se on;
kule sedda ja wötta sinna
sedda ennesele tähhele panna.
6.
Peatük.
Iob wastab ennese eest Eliwa
könne peäle.
1.
Siis wastas Iob ja ütles:
2.
Oh kui mo melehaigus saaks
öiete ülleswagitud, ja mo
önnetus ühtepandud
waekausede peäle:
3.
Töest se olleks nüüd raskem
kui liiw, mis merre äres,