Iobi Ramat
1152 
20.
Agga öälatte silmad
löppewad ärra, ja
pöggenemisse koht kaub nende
eest ärra, ja nende lotus on
kui hinge aur.
12.
Peatük.
Iob kostab ennese eest omma
söbrade wasto.
1.
Ja Iob wastas ja ütles:
2.
Tössi se on, et teie öiete
ollete rahwas, ja teiega surreb
tarkus ärra.
3.
Mul on ka südda nenda kui
teilegi, ei minna lange mitte
teie eest mahha; ja kennel ei
olle mitte nisuggused könned
teäda?
4.
Ma ollen kui se, kes omma
liggimessele naeruks, kes
Jum~ala pole hüab, ja Ta
kuleb tedda; naeruks on ikka
se öige, kes täieste wagga.
5.
Ta on kui ärrapöltud
törwane holetuma möttes, ta
seisab siin naeruks neile, kes
jallaga liuguwad.
6.
Ärraraiskajatte maiadel on
waikne assi, ja wägga julge
assi on neil, kes Jummalat
wihhastawad, sellel, kes omma
käe rammo Jummalaks peab.
7.
Et küssi agga ka lojuste
käest, kül need sind
öppetawad, ja lindude käest
mis taewa al, kül need andwad
sulle teäda.
8.
Ehk poösade käest mis Ma
peäl, kül need sind ka
öppetawad ja kallad merres
wötwad sulle sedda juttustada.
9.
Kes on kes keik sedda ei
tea, et Jehowa kässi sedda on
teinud?
10.
Kelle kä keik ellawad
hinged on ja igga lihhase
innimesse waim.
11.
Eks körw läbbi ei katsu
sanno? ja eks sulagge ei
maitse, mis roog temmal on?
12.
Tarkus on neil kes wägga
ellatand, ja moistus neil kel
pitk igga.
13.
Temma jures on tarkus ja
wäggi, tem~al on nou ja
moistus.
14.
Wata, kui Ta mahha kissub,
siis ei sa se mitte üllesehhitud;
kui Ta innimesse kinnipanneb,
siis ei sa ta mitte lahti.
15.
Wata, kui Ta wet kinnipeab,
siis kuiwab se ärra, ja kui Ta
sedda lahtilasseb, siis lööb se
maad ümber.