Essimenne Mosesse Ramat
115 
9.
Ja Jakob ütles Warao wasto:
Need ello aasta päwad, mis ma
kui woöras ollen ellanud, on
sadda ja kolmkümmend aastat,
pissut ja kurjad on mo ello
aasta päwad olnud ¤, ja ei sa
mitte mo wannematte ello
aastade päwade wasto neil
päiwil, kui nemmad kui woörad
ellasid.
10.
Ja Jakob önnistas Warao ja
läks Warao jurest ärra.
11.
Ja Josep satis omma issale
ja omma wendadele asset, ja
andis neile pärrandust Egiptusse-
maal keige parrema Ma kohtas
Ramsesse maal, nenda kui
Warao olli käsknud.
12.
Ja Josep toitis omma issa
ja ommad wennad ja keik omma
issa perre leiwaga sedda möda,
kui neil wäetimad lapsed ollid
sömas.
13.
Ja keige seäl maal ei olnud
leiba, sest nälg olli wägga
kange, ja Egiptusse-ma ja
Kanaani-ma nörkes ärra nälja
pärrast.
14.
Ja Josep koggus keik se
rahha kokko, mis Egiptusse-
maalt ja Kanaani maalt leiti, se
wilja eest, mis nemmad ostsid,
ja Josep wiis se rahha Warao
kotta.
15.
Ja rahha löppes ärra
Egiptusse maalt ja Kanaani
maalt ja keik Egiptusse-rahwas
tullid Josepi jure ja ütlesid: Anna
meile leiba, ja mikspärrast
peame so ette surrema? sest
rahha on otsas.
16.
Ja Josep ütles: Andke
om~ad lodussed ja ma annan
teile teie loduste eest, kui rahha
otsas on.
17.
Ja nemmad töid ommad
lodussed Josepi jure, ja Josep
andis neile leiba hooste eest ja
puddolojuste suggu eest ja
weiste eest ja eeslide eest, ja
piddas neid ülles leiwaga keige
loduste eest sel aastal.
18.
Kui se aasta sai löppend siis
tullid nemmad temma jure teisel
aastal ja ütlesid temmale: Meie
ei woi omma issandale
ärrasallata, et, pärrast sedda kui
rahha on löpnud ja lojuste
warrandus meie issanda kätte
sanud, ei olle meie issanda ette
muud middagi üllejänud kui meie
kehha ja meie maad.
19.
Mikspärrast peame so silma
ette ärrasurrema, ni hästi meie