Iobi Ramat
1165 
tunda.
19.
Sest ta on alwad
allaröhhunud ja mahhajätnud;
ta on ennese pole koddasid
ärrakisknud, agga ta ei sa neid
mitte üllesehhitada.
20.
Sest ta ei tunnud waikist
asja ommas köhtus; ei ta
peäse omma kallima asjaga.
21.
Ei temmale jä jälle, mis ta
sööks, sepärrast ei kesta
temma hea ön kauaks.
22.
Kui ta täis on sest, mis
temmal rohkeste on, siiski
tulleb temmale kitsas kätte,
igga waewalisse kässi tulleb ta
peäle.
23.
Olgo nenda, et ta omma
köhto täidab, siis läkkitab
Jummal temma sisse omma
tullise wihha ja lasseb sedda ta
peäle saddada temma
toidusse-rammo sisse.
24.
Ta pöggeneb ärra raud-
söariistade eest; ommeti lasseb
tedda wask-ammo läbbi.
25.
Ta tombab moöga wälja, ja
se lähhäb temma ihhust läbbi;
ja hiilgaw moök lähhäb temma
sappist läbbi, jällestus tulleb
temma peäle.
26.
Keik pimmedus on
mahhapandud temma sallaja
pattudele ; tulloke, mis ep olle
üllespuhhutud, sööb tedda ärra;
mis temma maiasse üllejääb,
pekstakse russuks.
27.
Taewad ilmutawad temma
üllekohhut, ja Ma seisab ta
wasto.
28.
Temma koia warrandus
wiakse ärra, ja sullab ärra
temma wihha päwal.
29.
Se on öäla innimesse
jaggo Jummala käest, ja se
pärris-ossa ta könne pärrast
Jummala käest.
21.
Peatük.
Iob kostab kuetkorda ennese
eest omma söbrade wasto.
1.
Ja Iob wastas ja ütles:
2.
Wötke öiete mo könnet
kuulda, ja se peab mulle
ollema teie trööstimiste eest.
3.
Sallige mind, siis tahhan
minna räkida, ja pärrast, kui
ma saan räkinud, woid sa
irwitada.
4.
Kas ma ollen sesuggune, et
mo kaebdus innimesse wisi on?
ja mikspärrast ei peaks mo
waim mitte ärratüddinema?
5.
Wadage minno peäle, ja