Iobi Ramat
1191
37.
Peatük.
Mitto im~e-asja on Jehowa
sure wäe ja tarkusse märgid.
1.
Mo südda wärriseb ka
sepärrast ja kargab ülles
ennese assemelt.
2.
Kuulge öiete temma pitkse
mürriseminne ja könneleminne,
mis temma suust wäljatulleb.
3.
Sedda lasseb Ta wälja keige
taewa alla, ja temma walgo
walgust ma-ilma otsani.
4.
Selle järrele möirab pitkne,
Ta mürristab omma körge
mürrinaga, ja ei rikku neid asjo
mitte ärra, kui temma mürrin
kulukse.
5.
Jummal mürristab omma
heälega immelikkult, Ta teeb
sured asjad, ja meie ei tunne
neid mitte ärra.
6.
Sest Ta ütleb lummele, ja
wihma saule, ja omma kange
wihma saule: Olle Ma peäl.
7.
Siis panneb Ta keikide
innimeste käed kui pitseriga
kinni, et keik temma tehtud
innimessed sedda peawad
tundma.
8.
Siis lähhäb igga metsalinne
warritsemisse paika, ja jäwad
omma pessade sisse.
9.
Louna poolt tulleb tulispä, ja
pohja poolt külm.
10.
Jummala öhhust teeb se
jeat, et panneb laiad weed
külmetama.
11.
Ta aiab ka paksud pilwed
ärra, et ilm selgeks saab, ta
pillab omma walgo walgusse
pilwed laiale.
12.
Ja Ta issi pörab ennast
omma targa nouga nende
pirede sees, nende teggemisse
järrele, keikis asjus, mis Temma
neid kässib ma-ilmas, et
nemmad Ma peäle sawad.
13.
Ta lasko sedda tulla ehk
witsaks, ehk omma Ma tarwis,
ehk heateggemisseks.
14.
Panne sedda tähhele Iob,
seisa ja mötle ümber Jummala
imme-asjad.
15.
Kas sa tead, kui Jummal
neid seab, ja lasseb omma
pilwede seest walgo walgust
paista?
16.
Tead sa ärra, kuida paksud
pilwed ülles wagitakse, ja selle
imme-asjad, kes ilmalaitmatta
keik ärratunneb?
17.
Tead sa sedda, kui sojad
so rided on, kui Ma wait
seisab louna poolt?