Laulo-Ramat
1211 
seitsekord ärrasullatud.
8.
Sinna Jehowa! kaitsed neid,
sa hoiad tedda sesiñatse
pölwe-rahwa eest iggaweste.
9.
Öälad köndiwad keikis
paikus ümber, kui nisuggune
alw rahwas Adama laste seas
sureks töstetakse.
13.
Laul.
Kaebdus ja palwe hinge
kurbdusses, kui kitsas kä.
1.
Taweti laul üllema
mängimehhele antud.
2.
Kui kaua unnustad sinna
mind, löpmatta ärra oh
Jehowa! kui kaua panned sa
ennese Palle minno eest
warjule?
3.
Kui kaua pean ma nou
piddama om~as hinges, ja
murret ommas süddames päwa
aeges? kui kaua peab mo
waenlane mo wasto ennast
sureks töstma?
4.
Wata seie, wasta mulle
Jehowa mo Jummal! walgusta
mo silmad, et ma ei uinu
surmasse maggama.
5.
Et mo waenlane ei ütle: Ma
ollen woimust ta peäle sanud!
ja mo wastased ei sa wägga
röömsaks, kui ma köigun.
6.
Agga minna lodan so
heldusse peäle, mo südda
peab wägga röömsaks sama so
abbi pärrast: ma tahhan
Jehowale laulda, et ta mulle
head teinud.
14.
Laul.
Öppetus, et pat iñimessed
wägga riknud: abbi on tarwis.
1.
Taweti laul üllema
mängimehhele antud. Se, kes
jölle, mötleb ommas süddames:
ei polle Jum~alat; nem~ad
tewad pahhaste, tewad hirmsad
teud, ei olle sedda, kes head
teeb.
2.
Jehowa watab taewast
Adama laste peäle, et ta saaks
nähha, kes kegi moistlik olleks,
kes Jummalat nouaks.
3.
Nemmad on keik
ärratagganend, ühtlase on
nemmad läinud haisema: ei
olle sedda, kes head teeb, ei
ühteainustke.
4.
Eks sedda ei tea keik need,
kes nurjatumad tö tewad, kes
mo rahwast söwad, nenda kui