Laulo-Ramat
1218 
et ta sedda teeradda peab
jooksma.
7.
Tem~a wäljatulleminne on
ühhest taewa otsast, ja ta
ümberpiirminne selle teisest
otsast sadik, ja ep olle ühtegi
ta pallawa eest warjul.
8.
Jehowa kässoöppetus on
ilmalaitmatta ja jahhutab hinge,
Jehowa tunnistus on tössine, ja
teeb sedda rummalat targaks.
9.
Jehowa käskmissed on
öiged, mis süddame
römustawad: Jehowa käesk on
selge, mis silmad walgustab.
10.
Jehowa kartus on puhhas,
mis ikka seisab: Jehowa
kohtoseädussed on tödde isse,
öiged on nemmad hopis.
11.
Neid tulleb ennam
ihhaldada kui kulda, ja kui
paljo selgemat kulda, ja
nemmad on maggusamad kui
messi ja kui messi, mis kerjede
seest joseb.
12.
Ka sinno sullane
maenitsetakse nende läbbi; kui
neid petakse, siis tulleb suur
palk.
13.
Kes moistab keik
eksitussed ärra? neist sallaja
pattudest moista mind puhtaks.
14.
Ka neist uhkist pattust kela
omma sullane ärra, et nemmad
mo ülle ei wallitse, siis ollen
ma ilmalaitmatta, ja ilmasüta
mitmest ülleastumissest.
15.
Olgo mo su könned ja mo
süddame järrelemötleminne so
mele pärrast sinno ees,
Jehowa mo kaljo! ja mo
lunnastaja!
20.
Laul.
Palwe Kristusse kalli
lunnastamisse tö pärrast.
1.
Taweti laul üllema
mängimehhele antud.
2.
Jehowa wötko sind kuulda
sel päwal, kui kitsas kä; Jakobi
Jummala nim~i pango sind
körge warjopaika.
3.
Ta läkkitago sulle abbi seält
pühhast paigast ja toetago
sind Sionist.
4.
Ta möttelgo keige so roa-
ohwride peäle, ja so
pölletamisse-ohwer arwago ta
raswaseks, Sela.
5.
Ta andko sulle, mis so
südda kutsub; ja lasko keik so
nou korda miñna.
6.
Siis tahhame sinno abbi
pärrast öiskada, ja om~a