Laulo-Ramat
1235 
waewasin omma hinge
paastmissega, ja mo palwe tulli
ikka jälle mo süllesse.
14.
Ma käisin ikka, kui olleks
teine mo söbber ja wend olnud
;
ma käisin kurwaste ja
kummarkülle kui se, kes omma
emma leinab.
15.
Agga mo lonkamisse
pärrast on nemmad röömsad
ja tullewad kokko, ka need
lonkajad tullewad kokko wasto
mind, kedda minna ei
tunnudke, nemmad tahtsid
mind löhki kiskuda, ja ep olnud
wait,
16.
Nende sallalikkude seas,
kes kakkokesse pärrast
irwitawad, kirristawad nemmad
ommad hambad mo peäle.
17.
ISsand, kui kaua watad sa
peält? sada mo hing jälle
nende ärrahäwwitamissest ärra,
mo üksik hing norist
loukoerest.
18.
Ma tahhan so au
üllestunnistada sures
koggodusses, paljo rahwa seas
tahhan ma sind kita.
19.
Ärgo sago röömsaks mo
pärrast, kes walskussega mo
waenlased on: kes mind
ilmaasjatta wihkawad, ärgo
pilkutago nemmad silmi.
20.
Sest nemmad ei tahha
räkida, mis rahhuks tulleb ;
waid mötlewad ärra pettised
sannad nende wasto, kes
waiksed Ma peäl on.
21.
Ja nemmad ammutawad
omma süüd mo wasto,
nemmad ütlewad: Hästi! hästi!
meie silm on sedda näinud!
22.
Sinna Jehowa! olled
näinud, ärra olle wait; ISsand!
ärra olle kaugel minnust ärra.
23.
Ärka ülles ja hakka
walwama mo kohto-asja pärrast
ja mo rio asja pärrast, mo
Jummal ja ISsand!
24.
Moista mulle kohhut omma
öigust möda, Jehowa mo
Jummal! ja ärgo sago nemmad
röömsaks minno pärrast.
25.
Ärgo üttelgo nemmad
ommas süddames: Hästi! sedda
meie hing tahtis ! ärgo üttelgo
nemmad: Meie olleme tedda
ärraneelnud.
26.
Häbbenego ja sago
häbbisse hopis need, kes
römustawad mo önnetusse
pärrast: sago need häbbi ja
teotussega kattetud, kes mo
wasto surustellewad.
27.
Öiskago ja sago röömsaks