Laulo-Ramat
1251 
mitmesuggust tarkust, ja mis
mo südda järrele mötleb, se
on selge moistus.
5.
Ma tahhan omma körwa
pöörda tähhendamisse-sanna
pole, ja awwalikkult kanlega
teäda anda omma moistetust.
6.
Mikspärrast pean ma kartma
kurjal aial? kui nende
üllekohhus, kes mind jalge alla
tallawad, mo ümber tulleb.
7.
Kes omma warrandusse
peäle lootwad, ja omma suurt
rikkust kiitlewad.
8.
Ükski ei woi mitte wenda
lunnastada, egga Jum~alale
luñnastamisse hinda temma
eest anda.
9.
Ja nende hinge
lunnastaminne on ni kallis, et
se peab mahhajäma iggaweste,
10.
Et ta weel löpmatta peaks
ellama, ja ärramäddanemist
mitte näggema.
11.
Sest temma nääb: targad
surrewad, halbid ja totrad
lähhäwad hopis hukka, ja
jätwad omma warrandust
teistele.
12.
Nende meel on, et nende
sugguwössa peaks iggaweste
jäma ja nende honed pölwest
pölweni; om~ad nim~ed tewad
nem~ad kuulsaks iggal maal.
13.
Agga innimenne ei jä mitte
allati au sisse, ta on lojuste
sarnane, mis ärrakadduwad.
14.
Sesinnane nende wiis on
neile üks halp lotus, ja kes
nende järrele tullewad, neil on
hea meel nende könnest, Sela.
15.
Neid pannakse pörgo kui
puddolojuksed, surm sööb neid
ärra, ja öiglased wallitsewad
nende ülle hom~ikul, ja pörgo
kullutab nende au kaljo, et
sellele asset ei jä.
16.
Agga Jum~al wöttab mo
hinge luñastada pörgo käest,
sest ta wöttab mind wasto,
Sela.
17.
Ärra karda, kui kegi rikkaks
saab, kui temma suggu au
sureks saab.
18.
Sest ta ei wötta ühteke
eñesega om~as surmas; ta au
ei lähhä alla ta järrele.
19.
Et ta kül om~a hinge
önsaks kidab om~as ellus, ja
teised sind kiitwad, et sa
ennesele head teed.
20.
Agga ta hing tulleb temma
wañematte seltsi jure, kes ei sa
ei ial walgust nähha.
21.
Innimenne, kes on au sees,
ja ei moista sedda, se on