Laulo-Ramat
1257 
wihkawad mind wihhaga.
5.
Mo südda tunneb seestpiddi
wallo, ja surma hirmutamissed
on langenud mo peäle.
6.
Kartus ja wabbiseminne
tulleb mo peäle, ja jällestus
kattab mind.
7.
Siis ütlesin minna: Kes
annab mulle nisuggused tiwad,
kui tuil on? ma lennaksin ärra,
et ma asset saaksin.
8.
Wata, ma pöggeneksin ärra
kaugele, ma jääksin allati
körbe, Sela.
9.
Ma teeksin joudo, et ma
ärrapeäseksin tule tuhhina ja
kurja ilma eest.
10.
Nela neid ärra, ISsand,
segga nende keelt; sest ma
nään wäekauba tööd ja rido
liñnas.
11.
Ööd ja päwad käiwad
nemmad selle ümber ta müri
peäl, ja nurjato tö ja waew on
kesk temma sees.
12.
Tiggedussed on kesk
tem~a sees, ja kawwalus ja
pettus ei taggane ta ulitsade
peält ärra.
13.
Sest waenlane ei laima
mind, muido ma kannataksin:
se ei surusta mo wasto, kes
mind wihkab, muido lähhäksin
ma tem~a eest warjule.
14.
Agga siña, waene iñimenne,
olled mo arwates mo tuttaw, ja
kellega ma öppind.
15.
Kes meie issikeskes
sallajast asjust kauniste
räkisime, Jum~ala kotta
läksime meie sure seltsiga.
16.
Kippugo surm kui wölla-
issand nende peäle, mingo
nemmad alla pörgusse ellawalt;
sest selge kurjus on nende
maias, seestpiddi nende sees.
17.
Minna tahhan Jummala
pole hüda, ja Jehowa wöttab
mind peästa.
18.
Öhto ja hom~iko ja louna
tahhan ma kaebada ja waljuste
winguda, kül ta wottab mo
heäle kuulda.
19.
Ta on mo hinge rahho
sees lunnastand sest
sündimissest, mis mo wasto on,
et nemmad kül hulkas mo
kallal olnud.
20.
Jummal wöttab kuulda ja
neid waewada, sest ta istub jo
ammust aiast, Sela; sest
nemmad ei sa teiseks
innimesseks, ja ei karda mitte
Jummalat.
21.
Ta pistab om~ad käed
nende külge, jes tem~aga