Laulo-Ramat
1259 
kui ma hüan; sedda ma tean,
et Jummal seisab mo eest.
11.
Jummala sees tahhan ma
kita sedda sanna, Jehowa sees
tahhan ma kita sedda sanna.
12.
Jum~ala peäle ollen ma
lootnud, ei ma tahha mitte
karta; mis woib mulle innimeñe
tehha?
13.
Jum~al! miño peäl on need
tootussed, mis ma sulle
tootand: ma tassun sulle
tänno-ohwrid.
14.
Sest sa olled mo hinge
surmast ärrapeästnud, eks sa
mo jalgo ei peästnud
kom~istamissest? et ma woin
köndida Jummala ees ellawatte
walgusses.
57.
Laul.
Jehowa abbi otsitakse palwes
waenlaste wasto.
1.
Taweti kulla-tükki laul
Altasehheti wisil laulda üllema
mängimehhele antud, kui ta
Sauli eest ärrapöggenes
kopasse.
2.
Olle mulle armoliñe, Jum~al!
olle mulle armoliñe, sest siño
jure kippub mo hing, ja so
tibade warjo alla tahhan ma
kippuda, kuñi se äppardus
saab mödaläinud.
3.
Ma tahhan hüda
keigekörgema Jumala pole,
selle Jum~ala pole, kes head
otsust mulle sadab.
4.
Kül ta läkkitab taewast ja
peästab mind, ta laidab tedda,
kes mind püdis ärraneelda,
Sela; kül Jummal läkkitab
om~a heldust ja omma töt.
5.
Mo hing on kesk hirmsade
loukoerte seas, ma maggan
nende seas, kes legitsewad
wihhast: nende iñimeste laste
hambad on kui pigid ja noled,
ja nende keel on kui terraw
moök.
6.
Jummal! sago sa körgeks
töstetud ülle taewaste, sinno
au keik ülle se Ma.
7.
Wörko on nemmad
walmistanud mo sammudele,
mo hinge köwwerdab iggamees:
nemmad on mo ette auko
kaewanud, agga issi on
nemmad otsekohhe senna
sisse langenud, Sela.
8.
Mo südda on walmis, oh
Jummal! mo südda on walmis,
ma tahhan laulda ja kites
laulda.