Laulo-Ramat
1285 
mitte om~ast iggatsemissest
lahti, nende roog olli alles
nende suus:
31.
Siis tulli Jummala wihha
nende peäle, ja tappis neid
nende rohke sömaaia jures, ja
löi Israeli nored mehhed
mahha.
32.
Peäle se köik teggid
nemmad weel patto, ja ei
usknud mitte temma immeasjo.
33.
löppetas ta nende päwad
tühja käimissega, ja nende
aastad hirmoga.
34.
Kui ta neid tappis, siis
noudsid nemmad tedda, ja
pöörsid ennast ja otsisid
Jummalat aegsaste.
35.
Ja mötlesid sedda, et
Jummal nende kaljo ja se
keigekörgem Jummal nende
luñastaja olli.
36.
Ja nem~ad rääksid
libbedaste omma suga, ja
omma kelega walletasid
nemmad temma ette.
37.
Agga nende südda ei jänud
mitte kindlaste temma jure, ja
nemmad ei olnud mitte
ustawad ta seädusses.
38.
Agga temmal olli halle
meel, ta leppitas nende
üllekohto ärra, ja ei rikkund
neid mitte ärra, ja pöris mitto
korda omma wihha ärra, ja ei
lasnud mitte keik omma tullist
wihha tousta.
39.
Sest ta mötles se peäle, et
nemmad lihha on, üks tuul, mis
ärralähhäb ja ei tulle taggasi.
40.
Kui mitto korda pannid
nemmad ta wasto körbes! kui
mitto korda teggid nemmad
temmale melehaigust tühjas
lanes!
41.
Ja nemmad kiusasid
Jummalat jälle, ja tahtsid
Israeli pühha lunnastajale mära
panna.
42.
Nemmad ei möttelnud
mitte temma käe peäle sel
päwal, kui ta neid waenlaste
käest ärralunnastas.
43.
Nenda kui ta om~ad
immetähhed Egiptusses olli
teinud ja ommad immeteud
Soani wäljal.
44.
Kui ta nende jöed ja nende
wee-soned werreks mutis, et
nem~ad ei sanud jua.
45.
Ta läkkitas nende sekka
keiksuggu pahha lindude seltsi,
mis neid ärra söid, ja konne,
mis neid ärrarikkusid.
46.
Ja andis nende wilja asili-
lindudele, ja nende were-waewa