Laulo-Ramat
1304 
6.
Lessed naesed ja woörad
tapwad nemmad ärra, ja löwad
waesed lapsed surnuks;
7.
Ja mötlewad: Jehowa ei nä,
ja Jakobi Jummal ei märka
sedda mitte.
8.
Et moistke teie totrad rahwa
seast: ja teie halbid, millal
tahhate teie ommad asjad
targaste aiada?
9.
Kes körwa istutand, eks se
peaks kuulma? kes silma
walmistand, eks se peaks
näggema?
10.
Kes pagganad karristab,
eks se peaks nomima? kes
innimest öppetab sedda, mis ta
teab.
11.
Jehowa teab innimeste
mötted, et nemmad tühjad on.
12.
Wägga önnis on se mees,
kedda sinna Jehowa karristad,
ja öppetad tedda omma
kässoöppetussest.
13.
Et sa temmale rahhulist
asja sadad kurjal aial, kunni
öälale auko kaewatakse.
14.
Sest Jehowa ei anna
omma rahwast mitte ülle, ja ei
jätta omma pärris-ossa mitte
mahha.
15.
Sest kohhus tulleb jälle,
nenda kui öigus on, ja selle
järrel käiwad keik, kes öiglase
süddamega on.
16.
Kes seisab mo eest
tiggedatte wasto? kes seisab
mo körwas nende wasto, kes
nurjatumat tööd tewad.
17.
Kui Jehowa mulle ei olleks
abbiks olnud, siis olleks mo
hing pea mahhaheitnud siñna
waikse paika.
18.
Kui ma mötlesin: Mo jalg
wäratab; siis sinno heldus,
Jehowa! toetas mind.
19.
Kui mul paljo raskid
möttesid olli, siis sinno
trööstimissed jahhutasid mo
hinge.
20.
Kas se öppetusse järg, mis
kahjo teeb, sinno seltsi sünnib?
se wottab ommast peast
öppetust, mis waewa teeb, ja
on teist wisi, kui se, mis sinna
Jehowa! seädnud.
21.
Nem~ad kippuwad
hulgaliste selle hinge peäle, kes
öige on, ja moistwad wagga
werd hukka.
22.
Agga Jehowa on mulle
körgeks warjopaigaks ja mo
Jummal mulle kaljuks sanud,
kuhho ma kippun.
23.
Ja tem~a sadab nende
nurjatuma tö nende peäle