Laulo-Ramat
1306 
önnistus.
3.
Juttustage pagganatte seas
temma au, temma immeasjad
keige rahwa seas.
4.
Sest Jehowa on suur, ja
tedda tulleb wägga kita,
temma, on ennam kartusse
wäärt kui keik jummalad.
5.
Sest keik mu rahwa
jummalad on tühjad jummalad;
agga Jehowa on taewad
teinud.
6.
Suur au ja auustus on
temma palle ees, tuggewus ja
illo on temma pühhas paikas.
7.
Teie rahwa sugguwössad,
andke Jehowale, andke
Jehowale au ja tuggewust.
8.
Andke Jehowale temma
nimme au, toge andid ja tulge
temma ouede peäle.
9.
Kummardage Jehowat
pühhas ehtes, keik ma-ilm
kartko wärristes temma palle
eest.
10.
Üttelge pagganatte seas:
Jehowa on kunningaks sanud,
ka peab ma-ilm sama kinnitud,
et ta ei köigu; ta wöttab
rahwale öigel wisil kohhut
moista.
11.
Taewad römustago ennast,
ja Ma olgo wägga römus; merri
ja ta täius kohhisego.
12.
Wäljad hüppago römo
pärrast ja keik, mis seäl peäl;
siis öiskago keik metsa puud,
13.
Jehowa palle ees; sest ta
tulleb, sest tem~a tulleb keige
male kohhut moistma: ta
moistab kohhut ma-ilmale
öigusses ja rahwale ommas
tössidusses.
97.
Laul.
Öppetus Kristusse armo- ja au-
kunningrigist.
1.
Jehowa on kunningaks
sanud, Ma olgo wägga römus;
römustago paljo saresid.
2.
Pilwed ja suur pimme on
temma ümber, öigus ja kohhus
on ta aujärje kinnitus.
3.
Tulli käib temma palle ees,
ja sütab temma waenlased
ümberkaudo pöllema.
4.
Temma walgud tewad ma-
ilma walgeks, Ma nääb ja
tunneb wallo.
5.
Mäed sullawad ärra kui
mee-wahha Jehowa ees, keige
ma-ilma ISsanda ees.
6.
Taewad kulutawad temma
öigust, ja keik rahwas näwad