Laulo-Ramat
1313 
katnud otsekui kuega; wessi
seisis mäggede peäl.
7.
Sinno söitlusse pärrast
pöggenesid nemmad ärra,
sinno koue mürristamissest
ruttasid nemmad ärra.
8.
Nemmad läksid ülles
mäggede peäle, nemmad läksid
alla orgude sisse, siñna paika,
mis sa nende alluseks olled
pannud.
9.
Sa olled raia pannud, ei
nemmad lähhä siñna ülle, ei
nem~ad sa taggasi maad
ärrakatma.
10.
Sinna sadad hallikad
orgude seest wälja, nemmad
jooksewad mäggede wahhel.
11.
Nemmad jootwad keik
metsalissed, mets-eeslid aiawad
omma janno ärra.
12.
Liñnud, mis taewa al,
tewad nende äre pessa,
oksade wahhel laulwad
nemmad.
13.
Ta kastab mäed omma
üllemist tubbadest; sinno
tehtud asjust saab sesinnane
Ma kül.
14.
Ta lasseb rohto kaswada
lojustele, ja orraksid innimeste
tarwidusseks, et ta Ma seest
leiba wäljasadab.
15.
Et wiin waese innimesse
süddant römustab, ja temma
palle röömsaks teeb ommast
rammust, ja leib waese
innimesse süddant kinnitab.
16.
Jehowa puud sawad
rammo kül, Libanoni seedrid,
mis ta istutand;
17.
Kus liñnud pessa tewad:
tone-kurgede maiad on
männad.
18.
Körged mäed on kiwwi-
kitsede ja kaljud mäe-rottide
warjopaigad.
19.
Ta on teinud ku seätud
aeguks, päike teab omma
lojaminnemist.
20.
Sa teed pimmedat, et ö
saab, siis romawad wälja keik
metsa-ellajad.
21.
Nored loukoerad, kes
möirawad, et saaksid murda, ja
et nemmad otsiwad Jummala
käest omma toidust.
22.
Touseb pääw, siis lähhäwad
nemmad omma teed, ja
heitwad mahha omma
pessasse.
23.
Siis lähhäb innimenne wälja
omma tö kallale, ja omma
teggemist teggema öhtoni.
24.
Kui sured on sinno teud,
Jehowa! sa olled neid keik