Teine Mosesse Ramat
131 
ka neid kaks imme-tähte ei
ussu, egga wötta so sanna
kuulda: siis wötta Nilusse jöe
seest wet, ja walla sedda kuiwa
Ma peäle; ja se wessi mis sa
jöest wöttad, se peab siis
werreks sama kuiwa Ma peäl.
10.
Ja Moses ütles Jehowa
wasto: Ma pallun, ISsand, ei
minna olle sannakas mees ei
eilsest egga endisest aiast,
egga sest aiast, kui sa omma
sullasega olled räkinud: sest
mul on kange su ja kange
keel.
11.
Ja Jehowa ütles temma
wasto: Kes on innimessele
suud teinud, ehk kes on sedda
keletumat ehk kurti ehk näggiat
ehk pimmedat teinud? eks
minna, Jehowa?
12.
Ja nüüd minne, ja Minna
tahhan so suga olla ja sind
öppetada, mis sa pead räkima.
13.
Ja ta ütles: Ma pallun
ISsand, et läkkita sannumed,
kellega sa tahhad läkkitada.
14.
Ja Jehowa wihha süttis
pöllema Mosese wasto ja ütles:
Eks olle Aaron sinno wend, se
Lewi-mees? ma tean, et ta
hästi rägib, ja wata, ta tulleb
ka sinno wasto; kui ta sind
nääb, siis saab temma ommast
süddamest röömsaks.
15.
Ja sa pead temma wasto
räkima ja need sannad ta
suhho pannema, ja minna
tahhan sinno suga olla ja
temma suga, ja teid öppetada,
mis teie peate teggema.
16.
Ja temma peab so assemel
rahwa wasto räkima, ja se
peab nenda ollema: temma
peab sulle suuks ollema, ja
sinna pead temmale
Jummalaks ollema.
17.
Ja se keppi pead sa
ennese kätte wötma, misga sa
pead need imme-tähhed
teggema.
18.
Ja Moses läks ärra ja tulli
taggasi omma äia Itro jure ja
ütles temmale: Lasse ma
lähhän, et ma taggasi saan
omma wendade jure, mis
Egiptusses on, et ma saan
nähha, kas nemmad alles ellus
on; ja Itro ütles Mosessele:
Minne rahhoga.
19.
Ja Jehowa ütles Mosesse
wasto Midjanis: Käi, minne
taggasi Egiptusse-male, sest
keik need mehhed on
ärrasurnud, kes so hinge peäle
käisid.