Laulo-Ramat
1324
üllekohhus seisko Jehowa
meles, ja ärgo sago temma
emma pat mitte ärrakustutud.
15.
Olgo need Jehowa ees
allati, ja Temma kautago Ma
peält nende mällestust ärra.
16.
Sepärrast et temma meles
ei olnud head tehha, waid ta
kiusas takka sedda willetsat ja
waest meest, kel russuks
pekstud südda olli, et ta tedda
piddi ärra surmama.
17.
Ja tem~a on sedda
ärrawandumist armastanud, ja
se on ka temma kätte tulnud:
ja temmal ei olnud head meelt
önnistamissest, ja se on
kaugele temmast ärraläinud.
18.
Ja temma on
ärrawandumist kui omma kue
selga pannud, ja se on kui
wessi temma sissekoña sisse
läinud, ja kui ölli tem~a
lukontide sisse.
19.
Se olgo temmale kui kuub,
misga ta ennast kattab, ja kui
wö, mis ta allatsi wöle panneb.
20.
Se on nende palk Jehowa
käest, kes mo wastased on, ja
kes kurja räkiwad mo hinge
wasto.
21.
Ja sinna, Jehowa ISsand!
seisa mo eest omma nim~e
pärrast, sest so heldus on hea,
peästa mind.
22.
Sest minna ollen willets ja
waene, ja mo südda on läbbi
pistetud mo sees.
23.
Ma pean ärrajoudma kui
warri, mis pitkemaks lähhäb,
ma saan ärraaetud kui
rohhotirts.
24.
Mo pölwed kom~istawad
paastumissest, ja mo lihha on
ärralangend, et ep olle raswa.
25.
Ja ma ollen neile
teotusseks sanud: kui nemmad
mind näwad, siis wangutawad
nemmad omma Pea.
26.
Aita mind Jehowa mo
Jummal! peästa mind omma
heldusse järrele.
27.
Et nemmad tundwad, et se
sinno kässi on, et sinna
Jehowa sedda teed.
28.
Kui nemmad ärrawanduwad,
siis öñistad siña, kui nem~ad
peäle kippuwad, siis peawad
nemmad häbbenema; agga so
sullane sago röömsaks.
29.
Mo wastased wötko teotust
kui kue eñese selga, ja katko
ennast omma häbbiga, kui
kuega.
30.
Ma tahhan Jehowat wägga
täñada omma suga, ja paljo