Laulo-Ramat
1327 
113.
Laul.
Jehowa au kidetakse: ta annab
allandlikkuile armo.
1.
Halleluja. Kiitke, Jehowa
sullased! kiitke Jehowa nim~i.
2.
Jehowa nimmi olgo kidetud
nüüd ja iggaweste.
3.
Päwa-tousmissest temma
lojaminnemissest sadik olgo
kidetud Jehowa nimmi.
4.
Jehowa on körge keik ülle
pagganatte, temma au on ülle
taewaste.
5.
Kes on sesuggune, kui
Jehowa meie Jummal, kes
körgesse läinud istuma?
6.
Kes ennast allandab waatma
se peäle, mis taewas ja Ma
peäl on.
7.
Kes üllestöstab pörmo seest
sedda alwa, kes sedda santi
üllendab senniko peält.
8.
Et ta panneb tedda istuma
üllematte jure, omma rahwa
üllematte jure.
9.
Kes sadab, et se, kes
siggimatta koias ellab, saab
röömsaks laste emmaks.
Halleluja.
114.
Laul.
Kuida Israel Egiptusse maalt on
wäljawidud.
1.
Kui Israel Egiptussest
wäljaläks, ja Jakobi suggu
umkeelse rahwa jurest,
2.
Siis sai Juda temma
pühhaks rahwaks, ja Israel
temma wallitsusse rahwaks.
3.
Merri näggi ja pöggenes:
Jordan ¤ pöris ümber taggasi.
4.
Mäed hüppasid nende kui
järad, mäekingud nenda kui
lamba talled.
5.
Mis sul olli merri, et sa
pöggenesid? sinna Jordan, et
sa ümberpöörsid taggasi?
6.
Teie mäed, et teie
hüppasite, kui järad, teie
mäekingud kui lamba talled?
7.
Oh sinna Ma! karda
wärristes ISsanda palle eest,
Jakobi Jummala palle eest,
8.
Kes mutis kaljo järweks,
keigekowwema kiwwikaljo wee-
hallikaks.
115.
Laul.
Jehowa on auu wäärt, kes
meid woib ja tahhab önnistada.