Laulo-Ramat
1329 
Jehowa kuleb mo heäle, ja mo
allandlikkud pallumissed.
2.
Et ta omma körwa mo pole
pörab, sepärrast tahhan minna
keige omma ello aia tedda
appi hüda.
3.
Paljo surma wallo sai mo
ümber, ja pörgo ahhastussed
juhtusid mulle: ma leidsin
kitsikust ja murret.
4.
Agga ma hüüdsin Jehowa
nimme appi: oi! oi! Jehowa
peästa mo hing.
5.
Armolinne on Jehowa ja
öige, ja meie Jummal on
hallastaja.
6.
Kohtlased hoiab Jehowa: ma
ollen alwaks sanud, ja ta satis
mulle abbi.
7.
Pöra ümber mo hing! omma
hingamisse jure, sest Jehowa
on sulle head teinud.
8.
Sest sinna olled mo hinge
surmast ärrakiskund, mo silmad
silma-weest, mo jalga
takkitsemissest.
9.
Ma tahhan ikka käia Jehowa
ees ellawatte made peäl.
10.
Ma ussun, sest rägin
minna, ma ollin muiste sures
waewas.
11.
Ma ütlesin ommas
wärrisemisses: Keik innimessed
on wallelikkud.
12.
Mis pean ma Jehowale
tassuma keige temma
heateggemiste eest minno
wasto?
13.
Sedda sure önnistusse
karrikast tahhan ma wötta, ja
Jehowa nimme appi hüda.
14.
Mo tootussed tahhan ma
Jehowale tassuda, kül keige ta
rahwa nähhes.
15.
Kallis on Jehowa melest
temma waggade surm.
16.
Oh Jehowa! ma ollen jo so
sullane, minna ollen so sullane,
so ümmardaja poeg; sa olled
mo juttad lahti peästnud.
17.
Sulle tahhan ma
ohwerdada tänno-ohwri, ja
Jehowa nimme appi hüda.
18.
Ommad tootussed tahhan
ma Jehowale tassuda, kül
keige ta rahwa nähhes.
19.
Jehowa koia ouede peäle
kesk paikas sinno sees, oh
Jerusalem! Halleluja.
117.
Laul.
Kristusse armo-riik tulleb
pagganatte kassuks.
1.
Kiitke Jehowat keik