Laulo-Ramat
1345 
3.
Mo selja peäl on kündjad
künnud, nemmad on ommad
waud pitkaks aianud.
4.
Jehowa on öige, ja on
öälade köied katki leikanud.
5.
Häbbisse peawad sama, ja
taggasi tagganema keik, kes
Sionit wihkawad.
6.
Nemmad peawad ollema kui
kattuste rohhi, mis ärrakuiwab,
eñe kui sedda ärrakitkutakse,
7.
Misga leikaja ei täida omma
kät, ja sidduja ei sa seält
omma sülle täit.
8.
Ja et need, kes
mödalähhäwad, mitte ei ütle:
Jehowa önnistus olgo teie
peäl, meie önnistame teid
Jehowa nimmel.
130.
Laul.
Selle usklik palwe ja wiis, kes
öiete pattust pörab.
1.
Üks laul templi treppide peäl
laulda. Pohjatuma hädda sees
hüan minna sinno pole,
Jehowa!
2.
ISsand! kule mo heäle, sinno
körwad pango tähhele mo
allandlikko pallumiste heäle.
3.
Kui sinna, Jehowa! tahhaksid
keik üllekohhut meles piddada,
kes siis jouaks, ISsand! so ees
seista?
4.
Sest sinno kä on
andeksandminne, et sind peab
kardetama.
5.
Minna otan Jehowat, mo
hing otab, ja ma lodan temma
sanna peäle.
6.
Mo hing otab ISsandat
ennam, kui wahhimehhed
hom~iko, kes hom~ikoni wahtis
on.
7.
Israel! loda Jehowa peäle,
sest Jehowa jures on heldus,
ja temma jures on keigerohkem
lunnastus.
8.
Ja sesamma lunnastab
Israelit keigest temma
üllekohtust.
131.
Laul.
Taweti allandlik meel wihkab
uhkust.
1.
Taweti laul templi treppide
peäl laulda. Jehowa! mo südda
ep olle ülbe, ja mo silmad ep
olle körkid, ja minna ei olle
mitte käinud nende asjade
sees, mis mulle wägga sured ja
imelikkud on.