Laulo-Ramat
1348 
nimme, sest se on löbbus.
4.
Sest Jehowa on Jakobit
ennesele ärrawallitsenud,
Israelit om~aks issi-rahwaks.
5.
Sest minna tean, et Jehowa
on suur, ja meie Issand surem,
kui keik jummalad.
6.
Keik, mis Jehowa tahhab,
teeb temma taewas ja Ma peäl,
merde ja keikide süggawuste
sees.
7.
Ta sadab pilwed tousma Ma
otsast; walgud teeb ta
wihmaks, kes tuult wäljatoob
omma warrandusse paikust.
8.
Kes mahha on lönud
Egiptusse-rahwa essimessed
issased lomad, ni hästi,
innimessist kui weiksist.
9.
Ta läkkitas immetähtä ja
immeteggusid sinno sekka, sa
Egiptusse-rahwas! Warao peäle
ja keige ta sullaste peäle.
10.
Kes on mahhalönud paljo
pagganaid, ja ärratapnud
wäggewad kunningad;
11.
Sihonit Emoride kunningast,
ja Ogit Pasani kunningast, ja
keik Kanaani kunningrigid.
12.
Ja on annud nende Ma
pärris-ossaks, pärris-ossaks
omma Israeli rahwale.
13.
Jehowa! sinno nimmi jääb
iggaweste; Jehowa so mällestus
kestab pölwest pölweni.
14.
Sest Jehowa annab kohhut
omma rahwale, ja om~a
sullaste peäle on tem~al halle
meel.
15.
Pagganatte ebba-jummalad
on höbbe ja kuld, innimeste
kätte tö.
16.
Su on neil, ja nemmad ei
rägi mitte; silmad on neil, ja
nemmad ei nä mitte.
17.
Körwad on neil, ja nemmad
ei kule mitte, ei olle ka hinge
nende suus.
18.
Otsekui nem~ad on, nenda
on need, kes neid tewad, ja
iggaüks, kes nende peäle
lodab.
19.
Israeli suggu! kiitke
Jehowat; Aaroni suggu! kiitke
Jehowat;
20.
Lewi suggu! kiitke Jehowat;
kes teie Jehowat kardate, kiitke
Jehowat.
21.
Kidetud olgo Jehowa
Sionist, kes ellab
Jerusalemmas, Halleluja.
136.
Laul.
Jehowa heldus on arwamatta
suur, ja tänno wäärt.