Salomoni Öppetusse- ehk Wannad Sannad
1374 
2.
Körge kohtade otsas tee
äres, tee-lahkmide peäl seisab
Temma.
3.
Wärrawatte körwas, liñna
wärrawa suus, kust wärrawist
sisse minnakse, hüab Ta sure
heälega.
4.
Teie wasto ma hüan,
mehhed, ja minno heäl käib
innimesse laste wasto.
5.
Öppige, rummalad, oido
moistma, ja teie halbid, öppige
süddames moistma.
6.
Kuulge, sest ma tahhan
räkida keigeüllemad asjad, ja
minno uled peawad öiged
asjad üllesräkima.
7.
Sest mo su-laggi peab töt
könnelema, ja öälus on hirmus
mo uledele.
8.
Keik mo su sannad on
öigusse sees, nende sees ei
olle ühtegi, mis ärrapöördud ja
pörane on.
9.
Need keik on öiged sellele,
kes moistlik on, ja öiglased
neile, kes tundmist leidwad.
10.
Wötke minno öppetust, ja
ei mitte höbbedat selle wasto,
ja ärratundmist enneminne, kui
ärrawallitsetud kulda.
11.
Sest tarkus on parrem kui
perlid, ja keik, mis woib
ihhaldada, ei sa se Temma
wasto.
12.
Minna se tarkus ellan oido
jures, ja leian hea möttede
tundmist.
13.
Jehowa kartus on, kurja
wihkama; körkust ja uhkust, ja
pahhad wisid, ja pöratse su
wihkan minna.
14.
Mo kä on nou ja tössine
assi, ma ollen se moistus issi,
mo kä on woimus.
15.
Minno läbbi wallitsewad
kunningad, ja würstid seädwad,
mis öigus.
16.
Minno läbbi wallitsewad
würstid würsti wisil, ja üllemad,
ja keik ma-ilma kohtomoistiad.
17.
Minna, ma armastan neid,
kes mind armastawad, ja kes
mind aegsaste otsiwad, leidwad
mind.
18.
Rikkus ja au, warrandus,
mis ikka kestab, ja öigus on
minno jures.
19.
Minno willi on parrem kui
kuld ja kui keige selgem kuld,
ja minno woos parrem kui
ärrawallitsetud höbbe.
20.
Ma käin öigusse teeradda,
jalla-tede peäl, kus kohhus on.
21.
Et ma pärris-ossaks annan
sedda, mis ikka on, neile, kes