Salomoni Öppetusse- ehk Wannad Sannad
1384 
ja kus sinna ei tunne mitte
tundmisse ulesid.
8.
Se on oidoga mehhe tarkus,
et ta omma teed ärramoistab;
agga halpide meleto wiis on
pettus.
9.
Meletumad pilkawad patto
süüd; agga öiglaste seas on
hea meel.
10.
Südda tunneb omma hinge
kibbedust, ja woöras ei woi
mitte temma römo sisse ennast
seggada.
11.
Öälatte kodda kautakse
ärra; agga öiglaste maia peab
haljandama.
12.
Monne melest on te öige;
agga temma wiimne ots on
surma teed.
13.
Ka mängides wallutab
südda, ja temma wiimne ots on
se: rööm lähhäb mele-härmiks.
14.
Se saab kül ennese
wisidest, kes süddamega
ärratagganeb; agga hea mees
saab kül sest, mis ta kä.
15.
Üks rummal ussub keik
sannad; agga oidoga mees
panneb ommad sammud
tähhele.
16.
Kes tark, kardab, ja lahkub
kurjast ärra; agga halp
wihhastab hirmsaste, ja on
julge.
17.
Kes äkkwihhane, teeb
meletumat tööd, ja kurja nouga
mees wihkatakse.
18.
Rum~alad sawad
meletumad wisid pärrisossaks;
agga need, kel oid on,
ehhitawad ennast tundmissega.
19.
Kurjad peawad
mahhakummardama heade
ette, ja öälad öigede
wärrawatte ette.
20.
Kes kehwa, sedda
wihkatakse ka ommast söbrast;
agga paljo on, kes rikkast
armastawad.
21.
Kes omma liggimest laidab,
teeb patto; agga kes
häddaliste peäle armo heidab,
on wägga önnis.
22.
Eks need ei eksi, kes kurja
nou peawad? agga heldus ja
tödde on neil, kes head nou
peawad.
23.
Keige raske waewa jures
on kasso; agga ulede sanna
jures on agga tühhi kä.
24.
Tarkade kroon on nende
rikkus: halpide meleto wiis jääb
meletumaks wisiks.
25.
Tössine tunnistusmees
peästab hinged ärra; agga kes
wallet wäljaaiab, on iggine