Salomoni Öppetusse- ehk Wannad Sannad
1388 
on Jehowa käest: keik lööd
kukrus on temma tehtud.
12.
Kunningatte melest on
hirmus, öälust teggema: sest
aujärge kinnitakse öigusse
läbbi.
13.
Oigusse uled on
kunningatte mele pärrast, ja ta
armastab sedda, kes öigust
rägib.
14.
Kunninga tulline wihha on
kui surma Kässud; agga tark
mees püab sedda
ärraleppitada.
15.
Kunninga silma walgusses
on ello, ja kui temma meel
hea on, se on kui hillise wihma
pilw.
16.
Kui paljo parrem on,
tarkust ennesele saatma kui
kulda; ja moistust saatma, on
paljo üllem kui höbbe.
17.
Oiglaste sille te on, et
nemmad kurjast lahkuwad: se
hoiab omma hinge, kes omma
teed kinnipeab.
18.
Körkus tulleb ennekui
mahharöhhutakse, ja ennekui
kegi kommistab, on ta
issiennast täis.
19.
Allandik melest ollema
häddalistega on parrem, kui
sagi jaggama körkedega.
20.
Kes maenitsusse sanna
tähhele panneb, leiab head, ja
kes Jehowa peäle lodab, on
wägga önnis.
21.
Kes süddames tark on,
nimmetakse moistlikkuks, ja
maggusad uled annawad ikka
ennam öppetust.
22.
Tark meel on ello hallik
sellele, kel sedda on; agga
meletumatte öppetus on
meleto assi.
23.
Tark südda teeb omma su
targaks, ja temma ulede peäle
annab ta ikka ennam öppetust.
24.
Löbbusad sannad on kui
kerje-messi, hingele maggusad,
ja ohtuks lukontidele.
25.
Monne melest on te öige;
agga selle wiimne ots on
surma teed.
26.
Waewalinne hing nääb
waewa ennese kahjuks, sest
temma su sunnib tedda.
27.
Pahharetti innimenne
kaewab teisele kurja auko, ja
temma ulede peäl on kui tulli,
mis pölletab.
28.
Pörane mees töstab rido,
ja kelepeksja lahhutab söbra.
29.
Se mees, kes wäggiwalda
teeb, melitab omma liggimest,
ja sadab tedda ühhe tee peäle,