Salomoni Öppetusse- ehk Wannad Sannad
1397 
21.
Kes öigust ja heldust
taggaaiab, se leiab ello, öigust
ja au.
22.
Tark innimenne saab
wäggewatte liñna ülle woimust,
ja lükkab mahha sedda
tuggewust, mis peäle nemmad
lootsid.
23.
Kes omma suud ja keelt
hoiab, se hoiab omma hinge
ahhastusse eest.
24.
Kes uhke hooplik mees,
selle nimmi on pilkia, kes
omma teggemist teeb hirmsa
uhke wihhaga.
25.
Mis laisk iggatseb, se
surretab tedda ärra, sest
temma käed ei wiitsi tööd
tehha.
26.
Iggapäwa iggatseb temma
ikka sada; agga kes öige, se
annab, ja ei hoia mitte taggasi.
27.
Öälatte ohwer on hirmus
assi, paljo ennam, kui ta sedda
toob koerussega.
28.
Walle tunnistusmees saab
hukka; agga kes peält kuleb,
saab ikka räkida.
29.
Öäl mees wöttab jultund
olla, et silmist näikse; agga
öiglane kinnitab omma teed.
30.
Ei aita tarkus, egga
moistus, egga nou Jehowa
wasto.
31.
Hobbosid walmistakse
taplusse päwaks; agga abbi on
Jehowa käest.
22.
Peatük.
Mis sa otsid, sedda leiad:
önnist ehk önnetumat pölwe.
1.
Aus nimmi on kallim, kui
suur rikkus, ja arm on parrem,
kui höbbe ja kuld.
2.
Rikkas ja waene tullewad
teine teise wasto; neid keik on
Jehowa teinud.
3.
Hea oidoga innimenne nääb
önnetust, ja lähhäb eest
warjule; agga rummalad
lähhäwad omma teed, ja neid
nuhheldakse.
4.
Allandamisse ja Jehowa
kartusse palk on rikkus ja au,
ja ello.
5.
Kibbowitsad ja köied on
ühhe pöratse tee peäl: kes
omma hinge hoiab, jääb emale
neist ärra.
6.
Öppeta omma last nenda,
kui temmale sünnib, siis ei
lahku temma ka mitte sest
ärra, kui ta wannaks sanud.
7.
Rikkas wallitseb kehwade