Salomoni Öppetusse- ehk Wannad Sannad
1401 
31.
Ärra wata wina peäle, et ta
ni punnane on, et ta karrika
sees näidab omma karwa, ta
lähhäb otsekohhe sisse.
32.
Wimaks hammustab temma
kui maddo, ja nöälab kui
pasiliski-maddo.
33.
So silmad waatwad siis
woöra naeste järrele, ja so
südda rägib pöratsed asjad.
34.
Ja sinna olled kui se, kes
kesk merre peäl maggab, ja
kes pele-pu ladwas maggab;
35.
Ja ütled: Nemmad on mind
lönud; agga mul ei olnud
haiget; nemmad on mind
peksnud, agga minna ei tunnud
sedda ; millal ärkan ma ülles?
ma tahhaksin sedda weel
ennam otsida.
24.
Peatük.
Innimeste teud on
monnesuggused süddame nou
polest.
1.
Ärra kaetse kurje innimessi,
ja ärra ihhalda nende jures
olla.
2.
Sest nende südda mötleb
ärraraiskamist järrele, ja nende
uled räkiwad, mis waewa teeb.
3.
Tarkussega ehhitakse kodda
ülles, ja moistusse läbbi
kinnitakse sedda.
4.
Ja tundmissega sawad
kambrid täis keiksuggu kallist
ja kaunist warrandust.
5.
Tark mees on tuggew, ja
moistlik mees kinnitab rammo.
6.
Sest targa nouga pead sa
söddima, ja önnistus on, kus
paljo nouandjaid on.
7.
Keik tarkus on meletumale
wägga körge, warrawas ei woi
temma omma suud lahtitehha.
8.
Kes mötleb kurja tehha,
tedda hütakse kurja nouga
mehheks.
9.
Ühhe meletuma koerus on
pat, ja pilkja on innimesse
melest hirmus.
10.
Kui sa lödw olnud
kitsikusse päwal, teist aitma,
siis saab so rammo kitsaks.
11.
Sepärrast peästa neid,
kedda surma wiakse, ja neid,
kedda peaks pea
ärratappetama, kui sa woid
keelda.
12.
Kui sa agga ütled: Wata,
meie ei tunne tedda ; eks siis
sesamma ei moista, kes
süddamed ärraarwab? ja kes
so hinge hoiab, teab sedda, ja