Salomoni Öppetusse- ehk Wannad Sannad
1410 
26.
Kes omma süddame peäle
lodab, se on halp; agga kes
tarkusses käib, se peäseb.
27.
Kes kehwale annab, sellele
ei sa mitte tühhi kätte; agga
kes ommad silmad körwal
hoiab, saab paljo needmist
ennese peäle.
28.
Kui öälad woimust wötwad,
siis innimessed lähhäwad
warjule; agga kui nemmad
hukka lähhäwad, siis saab neid
öigid paljo.
29.
Peatük.
Mis hea on, se sadab kasso:
mis kurri, se sadab kahjo.
1.
Kedda saggedaste
nomitakse, ja siiski
kangekaelseks jääb, tedda
murtakse äkkitselt, nenda et ep
olle ohto.
2.
Kui neid öigid paljo saab,
siis römustab rahwas; agga kui
öäl wallitseb, siis rahwas
öhkab.
3.
Üks mees, kes tarkust
armastab, römustab omma
issa; agga kes horade seltsi
heidab, hukkab warrandust
ärra.
4.
Kunningas annab male head
piddo öigusse läbbi; agga kes
andid wöttab, teeb sedda
paljaks.
5.
Kes omma liggimessega
libbedaste rägib, se lautab
temma sammudele wörko wälja.
6.
Kurja innimesse
ülleastumisse jures on
wörkutamisse pael; agga, kes
öige, öiskab römustes.
7.
Kes öige, tunneb ärra
alwade kohto-asja; agga kes
öäl, ei se moista tundmist.
8.
Need mehhed, kes pilkawad,
saatwad liñna kimpusse; agga
targad rahwas känawad wihha
ärra.
9.
Kui tark mees meletuma
innimessega kohtus käib,
wihhastago temma, ehk naergo
temma, ei seisa ta siiski mitte
rahho.
10.
Mehhed, kel werresüüd,
wihkawad sedda, kes täieste
wagga; agga öiglased püüdwad
temma hinge hoida.
11.
Kes halp, lasseb keik om~a
wihha waimo wälja; agga tark
innime waikistab sedda wimaks.
12.
Kui wallitseja walle-könned
tähhele panneb, siis keik
temma teenrid on öälad.