Salomoni Kogguja Ramat
1427 
ärramötlemist, ja tundma
halpimisse öälust, ja hullajatte
halpimist.
26.
Siis leidsin minna, mis
kibbedam on kui surm: ühhe
naese, kelle südda olli kui
wörgud ja nodad, ja temma
käed kui ahhelad: kes hea on
Jummala ees, se peäseb
temma käest; agga kes
pattune, sedda woetakse
temmast kinni.
27.
Wata, ütleb tarkus, kes
kogguja; sedda olen ma
leidnud, ühhe teine teise
järrele, et saaksin head
ärramötlemist leida.
28.
Mis minno hing weel otsib,
ja minna ei leidnud: ühhe
innimesse tuhhande seast
leidsin ma, agga sedda naest,
mis nende keikide sees, ei
leidnud ma mitte temma seest.
29.
Wata, sedda ükspäines
ollen ma leidnud, et Jummal
innimest lonud öiglasseks; agga
nemmad issi otsiwad paljo
kurje ärramötlemissi.
8.
Peatük.
Monned kaunis öppetussed:
waggade ja öälade järg.
1.
Kes on nisuggune kui se
tark innime, ja kes teab asjade
ärraselletamist? innimesse
tarkus walgustab temma
silmad, et temma kanged
silmad teist wisi sawad.
2.
Minna ütlen: Pea kunninga
su-sanna, ja sedda se wande
pärrast, mis sa Jummala jures
wandunud.
3.
Ärra olle äkkine temma
silmade eest ärraminnema; ärra
jä seisma kurja asja sisse: sest
temma teeb keik, mis ta
tahhab.
4.
Sepärrast et kunninga
sannal on melewald, ja kes
julgeb temmale öölda: Mis sa
teed?
5.
Kes kässo peab, ei se sa
middagi kurja tunda; ja tark
südda teab sedda aega, ja mis
kohhus on.
6.
Sest keigel asjal, mis
ettewoetakse, on omma aeg ja
kohhus: sest sedda innimesse
önnetust on paljo ta kaela
peäl.
7.
Sest ta ei tea mitte sedda,
mis peab sündima: sest kes
woib temmale teäda anda,
kuida se peab sündima?
8.
Ei ühhelgi iñimessel ei olle