Prohweti Jesaia Ramat
1447 
ollema otsego takkud, ja
temma tö otsego sedde, ja
need mollemad peawad ühtlase
pöllema, nenda et ükske ei woi
ärrakustutada.
2.
Peatük.
Ristikoggodusse aulinne pölli
keigewiimsel aial.
1.
Se assi, mis Amotsi poeg
Jesaia näggi Juda ja
Jerusalemma pärrast.
2.
Agga wiimsel päwade aial
peab se sündima: Jehowa koia
mäggi peab kindel ollema
teiste mäggede otsa peäl, ja
peab körgem ollema kui
mäekingud, et keik pagganad
sinna kokkojookswad.
3.
Et paljo rahwast lähhäwad,
ja ütlewad: Tulge, ja läkki ülles
Jehowa mäe peäle, Jakobi
Jummala kotta, et ta meid
wöttaks öppetada ommad teed,
ja et meie woime käia tem~a
teeraddade peäl: sest kässo-
öppetus peab Sionist
wäljatullema, ja Jehowa sanna
Jerusalemmast.
4.
Ja ta wottab kohhut moista
pagganatte wahhele, ja märko
anda mitme rahwale; siis
tagguwad nemmad ommad
moögad kabliks, ja ommad
pigid sirbiks; rahwas ei tösta
moöka teise rahwa wasto, ja ei
öppi ennam söddima.
5.
Jakobi suggu! tulge, ja
käigem Jehowa walgusses.
6.
Sest sinna, Jummal, jättad
mahha omma rahwast, Jakobi
suggu; sest nemmad on
täidetud ebba-ussoga
päwatousma poolt, ja on
pilwest-lausujad kui Wilistid; ja
woöra Ma rahwas on nende
mele pärrast.
7.
Ja temma Ma on täis
höbbedat ja kulda, ja temma
warranduste peäl ep olle otsa;
ja temma Ma on täis hobbosid,
ja ta söa- wankritte peäl ep
olle otsa.
8.
Temma Ma on ka täis
tühjaid jummalid; omma kätte
tö ette kummardawad nemmad,
selle ette, mis nende sörmed
on teinud.
9.
Ja alwad innimessed
kummardawad, ja sured
allandawad ennast nende ees;
ärra anna sedda neile mitte
andeks.
10.
Minne kaljo sisse, ja matta