Prohweti Jesaia Ramat
1449 
1.
Sest wata, Issand wäggede
Jehowa tahhab Jerusalemma ja
Juda käest ärrawötta
keiksuggused toed, keik sedda
leiwa tugge, ja keik sedda wee
tugge.
2.
Wäggewad ja söamehhed,
kohtomoistjad ja prohwetid, ja
moistlikkud ja wannad mehhed.
3.
Pealikkud ülle igga
wiekümne, ja auustud mehhed
ja nouandjad, ja targad seppad
ja moistlikkud könnemehhed.
4.
Ja ma tahhan poisid nende
würstiks paña, kes nende ülle
naero wisil peawad wallitsema.
5.
Ja rahwast peab sunnitama,
mees mehhe läbbi, ja teine
teise läbbi; poisid lähhäwad
torredaks wannade wasto, ja
alwad nende wasto, kes au
sees.
6.
Sest wend hakkab omma
issa perres omma wenna käest
kinni, ja ütleb: Sul on ridid, olle
meile pealikkuks, et se meie
häddalinne pölli woiks so käe
al olla.
7.
Siis wottab temma sel päwal
kät wandudes üllestösta, ja
öölda: Ei sa se wiggadus
minnust parrandatud, sest
minno koias ep olle leiba egga
ridid; ärge pange mind rahwa
pealikkuks.
8.
Sest Jerusalem kommistab,
ja Juda-rahwas langeb, sest
nende keel ja nende teud on
Jehowa wasto, nenda et
nemmad wastopannes temma
au silmad wihhastawad.
9.
Nende häbbematta julgus
tunnistab nende wasto, ja
nemmad kulutawad omma
patto ülles kui Sodoma-rahwas,
ja ei pea sedda mitte warjul:
hädda nende hingele, sest et
nem~ad issiennesele kurja
tewad.
10.
Üttelge öigele, et temmale
hea pölli tulleb ; sest nemmad
peawad omma teggude kasso
kätte sama.
11.
Hädda öälale ja kurjale,
sest temma kätte peab
tassutama sedda möda, kui ta
wäärt on.
12.
Kes mo rahwast sundiwad,
on lapsed, ja naesed
wallitsewad nende ülle: oh mo
rahwas! need, kes sind önsaks
kiitwad, eksitawad sind, ja
neelwad so pattupöörmisse
raddade teed ärra.
13.
Jehowa on walmis kohtus
käima, ja seisab kohhut rahwa