Prohweti Jesaia Ramat
1466 
sutumaks ärrakautada
Egiptusse merre lahhe, ja
omma kät likutada omma
kange tulega jöe wasto, ja
sedda löhki lüa seitsmeks
jöeks, ja teeb, et kingis woib
läbbikäia.
16.
Siis peab maante ollema
temma üllejänud rahwale, mis
Assurist üllejänud, nenda kui
Israelile olle sel päwal, kui ta
üllestulli Egiptusse-maalt.
12.
Peatük.
Nende Judide tänno-laul, kes
Kristusse pole pöörwad.
1.
Ja sel päwal ütlesid sinna:
Ma tännan sind, Jehowa! et sa
wihhane mo peäle olled olnud;
ja wihha wottab pöörda, ja sa
trööstid mind.
2.
Wata, Jummal on mo
önnistus, ma ollen julge, ja ei
tunne hirmo; sest Issand
Jehowa on mo tuggewus ja
laul, ja on mulle sanud
önnistusseks.
3.
Ja teie sate römustussega
wet wotta önnistusse
kaewudest,
4.
Ja ütlema sel päwal:
Tännage Jehowat, kulutage
temma nimmi, andke teäda
rahwa seas temma teud ;
tulletage mele, et temma nimmi
körge ¤ on.
5.
Laulge kites Jehowat, sest
ta on sured asjad teinud, se
sago teäda keige Ma peäl.
6.
Hüa helleda heälega ja
öiska, kes sa Sionis ellad, sest
Israeli pühha Lunnastaja on
suur kesk sinno seas.
13.
Peatük.
Pabeli kunningriik saab otsa.
1.
Raske ennekulutaminne
Pabelist, mis Amotsi poeg
Jesaia on näinud.
2.
Töstke körge mäe peäle
lippo ülles, töstke heält nende
pole, tombage käega, et
nemmad würstide wärrawist
peawad sisseminnema.
3.
Minna Jummal ollen neile,
kes minnust on pühhitsetud,
käsko annud, ma ollen ka
ommad wäggewad kutsnud
omma wihhale, need on, kes
römo pärrast hüppawad mo
surusse pärrast.
4.
Sure hulga otsekui paljo