Prohweti Jesaia Ramat
1469 
5.
Jehowa on öälatte keppi, ja
wallitsejatte wallitsusse-keppi
katkimurdnud,
6.
Kes rahwast löi hirmsa
wihha sees ilmalöpmatta
hopidega, kes wihhaga wallitses
ülle pagganatte, tedda
kiusatakse takka keelmatta.
7.
Keik Ma hingab nüüd, ja
tem~al on rahholinne assi:
nemmad tewad heält ¤
öiskades.
8.
Ka männad on röömsad
sinno pärrast, ja Libanoni
seedrid, ütteldes: Sest aiast,
kui sinna maas olled, ei tulle
ükske meie peäle, kes
mahharaiub.
9.
Pörgohaud on alt likumas so
pärrast, kui sa temma wasto
tulled: ta ärratab need
kaddunud, keik Ma-üllemad so
wasto tullema ; ta kässib keik
pagganatte kunningad nende
järgede peält üllestousta.
10.
Need keik hakkawad
räkima, ja ütlewad sinno wasto:
Sinna olled ka ni nödraks kui
meie, ja meie sarnatseks
sanud?
11.
So körkus on
mahhalükkatud pörgusse so
nablimängide mürrinaga; wodi
assemel on sinno al ussid, ja
maokessed katwad sind.
12.
Kuida olled sa elkias
kodio-täht taewast
mahhalangenud? kuida olled sa
mahharaiutud, kes sa
pagganatte üllemad
woimatumaks teggid?
13.
Agga sinna mötlesid
ommas süddames: Ma tahhan
üllesmiñna taewa, ülle Jummala
tähtede tahhan ma omma
aujärje tösta, ja istuda
koggodusse mäe peäl pohja
pool.
14.
Ma tahhan üllesmiñna
körgema pakso pilwe paikade
peäle, ja ennast keigekörgema
Jummala sarnatseks tehha.
15.
Agga pörgusse peab sind
lükkatama, süggawa augo
kohta.
16.
Kes sind näwad, waatwad
üksi silmi so peäle, pannewad
sind tähhele, ja ütlewad: Kas
se on se mees, kes teggi, et
Ma wärrises, ja kunningrigid
wabbisesid?
17.
Ta teggi need maad, kus
ellatakse, körwe sarnatseks, ja
kiskus nende liñnad mahha;
kedda temma wangiks sai, neid
ei lasknud ta lahti koio miñna.