Prohweti Jesaia Ramat
1484 
sedda sanna räkinud.
4.
Ma leinab, ta närtsib ärra;
se Ma, kus ellatakse, on sant
ja närtsib ärra; selle Ma rahwa
üllemad on rammotumad.
5.
Ja Ma on rojaseks läinud
nende al, kes seäl ellawad,
sest nemmad astuwad ülle
kässo-öppetuste, pöörwad
seädmist teisiti, nemmad tewad
iggawest seädust tühjaks.
6.
Sepärrast sööb
ärrawanduminne sedda maad
ärra, sest need, kes seäl
ellawad, on sü-allused;
sepärrast pöllewad need Ma
rahwas ärra, ja pissut innimessi
jäwad ülle.
7.
Wärske wiin leinab, winapu
on sant; keik, kes süddamest
röömsad ollid, äggawad.
8.
Trummide lust löppeb, nende
mässaminne, kes römo pärrast
hüppawad, jääb mahha, kandle
lust löppeb.
9.
Nemmad ei pea lauldes wina
joma, kange jomaaeg peab
wihha ollema neile, kes sedda
jowad.
10.
Se tühhi lin on
mahhamurtud, keik koiad on
lukko pandud, et ükski sisse ei
lähhä.
11.
Karjuminne on ulitsatte
peäl wina pärrast, keik rööm
on seggatud, selle Ma lust on
ärraläinud.
12.
Mis üllejääb liñna, se on
ärrahäwwitud, ja wärrawad on
sutumaks katki pekstud.
13.
Sest nenda peab se ollema
kesk paikas seäl maal rahwa
seas, otsekui öllipu on
rapputud, otsekui
ärranoppitakse, mis üllejänud,
kui winamarja-leikus on
löppetud.
14.
Need töstwad omma heäle,
öiskawad ja hüawad helleda
heälega öhto poolt Jehowa
körgusse pärrast.
15.
Sepärrast auustage sures
walgusses Jehowat, merre
saarte peäl Jehowa Israeli
Jummala nimmi.
16.
Ma otsast olleme meie
kitusse laulud kuulnud: illo on
öigel; agga nüüd ütlen minna:
Ma ollen lahja, ma ollen lahja,
hädda mulle; pettised tewad
pettust pettisel wisil.
17.
Hirm ja kaewand ja köis
tulleb so peäle, oh Ma rahwas!
18.
Ja peab sündima: kes
hirmo heäle eest pöggeneb, se
peab kaewando sisse langema,