Teine Mosesse Ramat
148 
ka ohwrid ja pölletamisse-
ohwrid meie kätte andma, et
meie neid Jehowale omma
Jummalale ohwerdame.
26.
Ja meie lodussedke
peawad meiega minnema; ei
sörgagi pea jälle jäma, sest
neistsammust peame wötma,
misga meie Jehowa omma
Jummalat tenime; ja meie ei
tea mitte, misga meie Jehowa
peame tenima, kunni meie
senna same.
27.
Ja Jehowa teggi Warao
süddame kangeks ja ta ei
tahtnud neid mitte ärralasta.
28.
Siis ütles Warao temmale:
Minne minnust ärra! hoia
ennast, et sa mo silmi ennam
ei nä: sest mil päwal mo
silmad nääd, pead sa surrema.
29.
Ja Moses ütles: Sa olled
öiete räkinud, ei ma tahha so
silmi teps ennam mitte nähha.
11.
Peatük.
Jehowa ähwardab essimessed
poeglapsed ärratappa.
1.
Ja Jehowa olli Mosesse
wasto öölnud: Ma tahhan weel
ühhe nuhtlusse Warao peäle ja
Egiptusse peäle sata, pärrast
sedda lasseb ta teid siit
ärraminna: kui ta nüüd lasseb
miñna, siis aiab ta teid keik
hopis ruttuste siit ärra.
2.
Rägi nüüd rahwa kuuldes, et
iggamees teise käest ja igga
naene teise käest küssib
höbbe-riisto ja kuld-riisto.
3.
Ja Jehowa sadab selle
rahwale armo Egiptusse-rahwa
käest. Ka olli se mees Moses
wägga suur Egiptusse Maal
Warao sullaste melest ja rahwa
melest.
4.
Ja Moses olli öölnud: Nenda
ütleb Jehowa: Kesk ö aeges
tahhan minna wäljaminna
Egiptussest läbbi.
5.
Ja igga essimenne poeglaps
Egiptusse Maal peab
ärrasurrema nihästi Warao
essimenne poeg, kes temma
au-järje peäl istub, kui selle
tüdrukko essimenne poeg, kes
kässikiwwi tagga on; ja keik
lojuste essimessed issased
lomad.
6.
Ja keige Egiptusse Maal
peab suur kissendaminne
ollema, mähhärdust ei olle
olnud ja mähhärdust ei pea
jälle sama.