Prohweti Jesaia Ramat
1562 
sees ellama, ja
winamäggedesse puid istutama,
ja nende wilja söma.
22.
Nemmad ei pea
üllesehhitama, et teine seäl
sees ellab, nemmad ei pea
istutama, et teine sest sööb;
sest otsego ühhe pu päwad
on, nenda peawad mo rahwa
päwad ollema, ja mo
ärrawallitsetud peawad omma
kätte tö wannaks saatma.
23.
Nemmad ei pea mitte
ilmaasjata waewa näggema,
egga lapsi sünnitama hirmuks:
sest nemmad on Jehowa
önnistud suggu, ja nende
sugguwössa nendega.
24.
Ja peab sündima, ennego
nemmad hüüdwad, siis tahhan
ma wastada: kui nemmad alles
räkiwad, siis tahhan minna
kuulda.
25.
Hunt ja tal käiwad ühhes
karjas, ja loukoer sööb ölgi kui
härg, agga ussi toidus on
pörm: nemmad ei te kahjo
egga pahha, keik mo pühha
mäe peäl, ütleb Jehowa.
66.
Peatük.
Öigusse kasso: nende öälus ja
palk, kes sest ei holi.
1.
Nenda ütleb Jehowa: Taewas
on mo aujärg, ja Ma on mo
jalge-allune järg: mis kodda
peaks siis se ollema, mis teie
mulle tahhate üllesehhitada? ja
kus on se paik mo
hingamisseks?
2.
Ja mo kässi on keik sedda
teinud, et se keik walmis
sanud, ütleb Jehowa; agga ma
watan willetsa, ja selle peäle,
kelle waim on russuks pekstud,
ja minno sanna pärrast
wärriseb.
3.
Se, kes härja tappab, on kui
se, kes mehhe mahhalööb: kes
puddolojukse ohwerdab, on kui
se, kes koera kaela murrab:
kes roa-ohwri toob, on kui se,
kes sea werd toob: kes wirokit
sütab mällestusseks, on kui se,
kes nurjatumma tö heaks
kidab: nemmad wallitsewad ka
ommad teed, ja nende läilad
asjad on nende hinge mele
pärrast.
4.
Minna tahhan ka
ärrawallitseda need wisid, mis
nemmad naerawad, ja nende
peäle sata, mis nem~ad
kartwad: sepärrast et ma