Prohweti Jeremia Ramat
1613 
temma kätte maksta.
11.
Agga Jehowa on minnoga,
kui üks wäggew walli mees;
sepärrast peawad need, kes
mind takkakiusawad,
kommistama, ja ei sa woimust:
nemmad sawad wägga sure
häbbi sisse, et nemmad ei olle
targaste teinud: se on üks
iggawenne häbbi, ei sa sedda
mitte ärraunnustud.
12.
Ja nüüd, wäggede Jehowa,
kes sa öiget läbbikatsud ja
nääd nerud ja süddant, kül ma
saan nähha, et sa nende kätte
maksad; sest sulle ollen ma
omma rio-asja ilmutanud.
13.
Laulge Jehowa auuks, kiitke
Jehowat, sest temma kissub
waese hinge tiggedatte käest
wälja.
14.
Ärranetud olgo se pääw,
kui ma ollen sündinud, se
pääw, kui mo emma mind
ilmale tonud, ärgo olgo se
önnistud.
15.
Ärranetud olgo se mees,
kes mo issale head sannumed
töi, ja ütles: Sulle on poeglaps
sündinud; kes tedda wägga
piddi römustama.
16.
Ja se mees olgo kui need
liñnad, mis Jehowa on
ümberlönud, ja ei mitte sedda
kahhetsenud ; ja temma kuulgo
kissendamist hom~iko, ja
karjumist louna aial.
17.
Oh! et ei olle mind
surmatud, enne kui ma
lapsekoiast wälja sain, ehk et
mo emma mulle olleks mo
hauaks olnud, ja temma ihho
ikka ennast wasto jänud.
18.
Mikspärrast ollen ma
lapsekoiast wäljatulnud, hädda
ja waewa näggema? ja mo
päwad löpwad ärra häbbiga.
21.
Peatük.
Jehowa ähwardamiñne ja nou,
kui Jerusalem kinni olli.
1.
Se on se sanna, mis
Jeremia kätte sai Jehowa
käest, kui kunningas Sidkia
temma jure läkkitas Passuri
Malkija poia, ja preestri
Sewanja Maaseja poia, ja ütles:
2.
Et küssi nou meie Jehowa
käest, sest Nebukadretsar
Pabeli kunningas söddib meie
wasto; ehk Jehowa teeb
wahhest meiega keik omma
immeasjad järrele, et temma
meie kallalt ärralähhäb.