Prohweti Jeremia Ramat
1656 
sedda meie kuuldes; ja Paruk
lugges nende kuuldes.
16.
Ja se sündis, kui nemmad
kuulsid keik need sannad, et
nemmad issikeskes hirmo
tundsid; ja nemmad ütlesid
Paruki wasto: Meie tahhame
töeste kunningale teäda anda
keik needsinnatsed sannad.
17.
Ja Paruki pallusid nemmad,
ja ütlesid: Et rägi meile ülles,
kuida olled sa keik need
sannad temma suust
kirjotanud?
18.
Ja Paruk ütles neile: Omma
suust lugges ta minno ette
keik needsinnatsed sannad, ja
minna kirjotasin ramato sisse
plakkiga.
19.
Siis ütlesid würstid Paruki
wasto: Minne ärra, minne
warjule, sinna ja Jeremia, et
ükski ei sa teäda, kus teie
ollete.
20.
Ja nemmad läksid kunninga
jure senna oue, ja se
kokkokeratud ramato pannid
nemmad seisma kirjotaja
Elisama kambri; ja nemmad
räkisid ülles kunninga körwade
ette keik need sannad.
21.
Ja kunningas läkkitas Judi,
et ta piddi se kokkokeratud
ramato toma; ja ta wöttis
sedda kirjotaja Elisama
kambrist: ja Judi lugges sedda
kunninga körwade ette, ja
keige würstide körwade ette,
kes kunninga jures seisid.
22.
Ja kunningas istus talwe
koias ühheksamal kuul, ja
tulloke olli temma ees
pöllemas ledes.
23.
Ja se sündis, kui Judi sai
luggenud kolm ehk nelli külge,
siis leikas ta sedda kirjotaja
sulle-noaga katki, ja wiskas
siñna tullesse, mis ledes, kunni
keik se kokkokeratud ramat
otsa sai seäl tulles, mis ledes
olli.
24.
Ja nemmad ei tunnud
hirmo, egga kärristand enneste
ridid mitte löhki, ei kunningas,
egga ükski temma sullasist, kes
keik needsinnatsed sannad
kuulsid.
25.
Ja et kül Elnatan, ja Telaja,
ja Kemarja, kunninga käest
wägga pallusid, et ta mitte ei
piddand ärrapölletama se
kokkokeratud ramato, siiski ei
wötnud ta neid mitte kuulda.
26.
Ja kunningas käskis
Jerahmeeli Meleki poega, ja
Seraja Asrieli poega, ja Selemja