Prohweti Jeremia Ramat
1661 
ride-hilbud, ja laskis neid
köitega auko mahha Jeremia
kätte.
12.
Ja Ebedmelek se Mora-
mees ütles Jeremia wasto: Et
panne need katkised ja
kullunud ride-hilbud omma
kaenla alluse alla, nende köite
alla; ja Jeremia teggi nenda.
13.
Siis tombasid nemmad
Jeremia köitega wälja, ja
wötsid tedda ülles august, ja
Jeremia jäi wangi-koia oue.
14.
Ja kunningas Sidkia
läkkitas siñna, ja laskis
prohweti Jeremia ennese jure
tulla kolmandama ukse jure,
mis Jehowa koias; ja kunningas
ütles Jeremia wasto: Ma
tahhan sult middagi küssida,
ärra salga mulle ühteke.
15.
Siis ütles Jeremia Sidkia
wasto: Kui ma sulle middage
üllesrägin, eks sa mind warsi
ärra ei tappa? ja kui ma sulle
nou annan, siis ei wötta sa
mind kuulda.
16.
Siis wandus kunningas
Sidkia Jeremia wasto sallaja, ja
ütles: Ni töeste kui Jehowa
ellab, kes meile se hinge on
lonud, ei ma tappa sind mitte
ärra, egga anna sind
nendesinnaste meeste kätte,
kes sinno hinge püüdwad.
17.
Ja Jeremia ütles Sidkia
wasto: Nenda ütleb wäggede
Jummal, Jehowa Israeli
Jummal: Kui sa melel
wäljalähhäd Pabeli kunninga
würstide jure, siis jääb sinno
hing ellusse, ja sesinnane lin ei
sa mitte tullega ärrapölletud, ja
sinna ja so suggu jääb ellusse.
18.
Agga kui sa ei lähhä mitte
wälja Pabeli kunninga würstide
jure, siis antakse se lin Kaldea-
rahwa kätte, ja nemmad
pölletawad sedda ärra tullega,
ja sinna ei peäse mitte nende
käest.
19.
Ja kunningas Sidkia ütles
Jeremia wasto: Minna ollen
murres nende Judide pärrast,
kes on karganud Kaldea-rahwa
jure, et teised mind wahhest
annawad nende kätte, ja need
moga immet tewad.
20.
Agga Jeremia ütles:
Nemmad ei anna mitte; et kule
Jehowa heäle, sedda möda kui
minna so wasto rägin, et sul
woiks hea pölli olla, ja so hing
woiks ellusse jäda.
21.
Ja kui sinna törkud
wäljaminnes, siis on se se