Prohweti Jeremia Nutto-Laulud
1705 
ärrarikkunud temma tuggewad
liñnad, ja on paljo kurwastust
ja kurbdust saatnud Juda
tütrele;
6.
Ja on wäggise ärrakiskunud
temma aeda kui rohho-aia
aeda, ta on rikkunud temma
koggodusse-paika: Jehowa on
teinud, et Sionis unnustakse
pühhad ja hingamisse-päwad, ja
on laitnud omma wihha
melepahhandusses kunningad
ja preestrid.
7.
Issand on omma altari
ärralükkanud, ta on omma
pühha paika ärraheitnud, ta on
waenlase kätte annud temma
suurte koddade mürid: nemmad
on heält teinud Jehowa koias,
otsego surel Pühhal.
8.
Jehowa on möttelnud Sioni
müri ärrarikkuda, ta on nöri
tombanud, ei ta olle omma kät
taggasi wötnud ärraneelmist:
sest ta on pannud leinama
müri-taggust ja müri, ühtlase
on need sandiks läinud.
9.
Temma wärrawad on Ma
sisse waunud, ta on hukka
saatnud ja katkimurdnud
temma pomid: ta kunningas ja
ta würstid on pagganatte seas
ilma kässo-öppetusseta, ka
temma prohwetid ei olle
näggemist leidnud Jehowa
käest.
10.
Sioni tütre wannemad
istuwad maas, nemmad on
wait, ja pannewad tuhka omma
Pea peäle, nemmad pannewad
kotti-rided ennese ümber:
Jerusalemma neitsid piddawad
ennaste Pead norkus Ma pole.
11.
Mo silmad on sure silma
weega peast ärralöpnud, mo
sissekond on koggone
seggaseks läinud, minno maks
on wäljawallatud Ma peäle mo
rahwa tütre kahjo pärrast, et
nored ja immewad lapsed ärra
nörkesid liñna turrude peäl.
12.
Nemmad ütlesid omma
emmadele: Kus on wilja ja
wina? kui nemmad ärranörkesid
kui need, kes mahhalödud
liñna turrude peäle, kui nende
hing ennast wäljaaias omma
emmade süllesse.
13.
Mis woin ma sulle
tunnistada? mis woin ma so
sarnatseks piddada? oh
Jerusalemma tüttar! mis woin
ma so wasto arwata? oh neitsit
Sioni tüttar! et ma sind woiksin
trööstida; sest so kahjo on ni
suur kui merri, kes woib sind